Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Tallinn soovib linnalähedastel põllumaadel pestitsiide vähendada (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Tallinna linnavolikogu toetas eilsel istungil algatust liituda pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Võrgustikuga liitunud linnad kohustuvad kolme aasta jooksul märkimisväärselt vähendama pestitsiidide kasutamist linna avalikul alal – see puudutab ka elupiirkondade lähedal asuvaid põllumaid.

«Üha sagedamini pingutatakse põllumajanduses hea saagi nimel pestitsiidide kasutusega üle ning unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit,» kommenteeris teemat Eesti mahepõllunduse spetsialist, professor Anne Luik.

Pikemaks eesmärgiks on pestitsiidide kasutamine linnas täielikult lõpetada. Sihi saavutamiseks peab linn vastu võtma konkreetse tegevuskava, mis hõlmab ka plaani, kuidas lõpetada pestitsiidide kasutamine täielikult, kaasata tuleks samuti avaliku juurdepääsuga eramaad ja elupiirkondade lähedal asuvad põllumajandusalad.

Välja töötatakse kampaaniad linna elanike ja avalike haljasalade hooldajate teadlikkuse tõstmiseks mürkidega seotud ohtudest, julgustades ja õpetades inimesi, kuidas kasutada jätkusuutlikke alternatiive. Kvaliteetse elukeskkonna saavutamine on oluline nii linnaelanike kui ka floora ja fauna kaitsmise seisukohalt.

Elupaikade ja liikide hävimise numbrilised näitajad on hirmsad kogu maailmas, seal hulgas ka Eestis.

«Pestitsiididest loobumisega parandame elukvaliteeti, kaitseme inimeste tervist ja keskkonda. Pestitsiidide jääke võib leida igal pool meie ümber, ka meie igapäevasest toidust ja joogiveest. Osad mürkained väljuvad inimese kehast ainevahetusega, teised akumuleeruvad,» selgitas projekti vedav Eestimaa Roheliste esinaine Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Ta lisas, et pestitsiidid liiguvad looduses väga kiiresti konkreetsest kasutuskohast edasi ning püsivad looduses kaua. «Elupaikade ja liikide hävimise numbrilised näitajad on hirmsad kogu maailmas, seal hulgas ka Eestis.»

Izmailova sõnul peab tegevust hästi planeerima ja keskenduma just looduslikele, mehaanilistele ja ennetavatele haljastusalade hooldusmeetetele. Läheneda tuleb küsimusega, mida me tegelikult ühiskonnas saavutada tahame ja keskenduda kõige jätkusuutlikumate süsteemide kasutamisele.

Tagasi üles