Ilmatark: Tsirkulatsioon – muutliku ilmastiku tagamaad

Foto: Dmitri Kotjuh

Üks ilmahuviline ja tuttav arutles kunagi: „Jugavool teeb ikka korralike trikke – sisuliselt vist juba 2014. aasta poolest novembrist alates, et tekivad sellised pooles vinnas hooaja ilmad.“ Seda tõdemust saabki selgitada tsirkulatsiooniga.

Tsirkulatsioon on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on juba ainuüksi Euroopa kohta rohkesti koostatud. Kuigi Eesti kohta on välja töötatud ka nn kodumaine tsirkulatsioonikäsitus (publikatsioonid Post, P.; Tuulik, J.; Truija, V. 2001–2003), eelistan kõige rohkem tsirkulatsioonide kolmest jaotust ehk Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, mis on küll üsna üldine, samas selle üldistusjõud on Ida-Euroopa, sh Eesti kontekstis, väga võimas, selgitades ja aidates mõista siinset ilmastikku ja selle tagamaid. Selles käsituses on (Ida-)Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (vormi):

• vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest;

• vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast;

• vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast.

C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias (või Põhjamerel Suurbritannia kohal) aga antitsüklon. E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon. W-tüübi korral asub antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid.

Ka viimastel päevadel oli tegu pigem meridionaalse tsirkulatsiooniga – Eestit mõjutas Venemaa antitsüklon, mistõttu võis rääkida  E-tüübist.  Peamiselt seetõttu on kuu algus väga soe, kuni 14kraadise õhutemperatuuriga. Kuid olukord on muutumas, sest näib, et ülekaalu saab W-tüüp ja õhk hakkab liikuma valdavalt läänest itta.

31. oktoobril saabus uskumatult soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis 10...14 kraadini. Selline "vanaks" läinud vananaistesuvi võib novembris koguni nädalaid kesta, nii et pärast lõppevat nädalat ei pruugi lund ja talvemärke 3...4 nädalat näha. Elame, näeme!