Metsamajja pagetakse ka mobiililevi eest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vanapagana metsamaja Järvamaal on tagasihoidlik ja sobib vähenõudlikule turistile. Broneerimisgraafikut vaadates selgus, et seal on veel hulgaliselt päevi, mil võiks puhkuse just sinna planeerida.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Kuula artiklit

Üha enam tahavad inimesed vaikust ja rahu pidutsemise asemel. Nii on Riigimetsa Majandamise Keskuse külastuskorraldusosakonna loodusteabespetsialist Jana Jaanson teisel pool telefonitoru ikka ja jälle kuulnud, et metsamaja broneerijad tahavad aasta lõpuks eemale linnakärast ja välja igasugusest nutimaailmast.

On niisuguseid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamaju, kus pole elektrit ja isegi mitte mobiiltelefonilevi. See ongi hea paik, kuhu maailma eest pakku minna. Inimesed seda ka teevad, ja hulgaliselt. Juba oktoobris võis suures osas lukku panna aastavahetuseks metsamajade broneerimisvõimaluse.

Majakestesse tahavad paljud

„Nüüd on vist tõesti kõik broneeritud ja kinni,” tähendab Jana Jaanson oktoobri lõpus. Majade täis saamine oleneb paljuski sellest, millal nad broneerimise järgmiseks aastaks lahti teevad. See käib nimelt aasta kaupa, et näiteks üks seltskond ei saaks viis aastat ette aastalõppudeks sedasama majakest hõivata.

„Tihti on niimoodi, et need, kes sel aastal ilma jäävad, tahavad kindlasti järgmisel aastal saada, ning jaanuaris või veebruaris pannakse juba aastavahetus kinni.” Lisaks eraldatusele mängib majakeste populaarsusel rolli soodne hind võrreldes muude puhkekohtadega.

Metsamajade tahetust näitab seegi, et tegelikult on praegu juba jaanipäevaks broneeringuid ees. „Need, kes läbi hammustavad, et selle oma on avatud, kasutavad kohe juhust,” lausub Jaanson. Aastalõpu peale mõeldes pole küll enam midagi soovitada. Mõni muidugi kindlasti üritab veel detsembriski, aga tal avaneb ainult siis võimalus, kui keegi oma kohast loobub.

Oma magamisvarustusega

RMK-l on üle Eesti 24 majakest, 20 on metsamajad ja neli loodusmajad. Viimased on kindlasti vähem askeetlikumad ja ennekõike puhkamiseks, mistõttu ka hinnalt kallimad. Näiteks kui metsamajades on tavaks, et kogu magamisvarustus tuleb endal kaasa võtta, sest teinekord pole mõnes isegi voodit ega madratsit, siis loodusmajas on olemas kõik alates voodipesust, voodist kuni korraliku köögini välja.

Metsamajas seevastu tuleb kööginurgas arvestada heal juhu poti või panni olemasoluga ja kõik tarvilik tasub endal kaasa võtta. Samuti mahutavad loodusmajad suurema seltskonna ja näiteks Järvamaal on Simisalu loodusmaja saanud tuntuks kui pulmapidamiskoht.

Kuigi enamik maju on kasutatavad ka talvisel ajal, on kindlasti suvi taoliste puhkepaikade hiilgeaeg. Nii võibki Jana Jaanson öelda, et suvel on küll teatud majad, kus üks seltskond läheb ja teine tuleb, ja vahet pole, kas on nädalavahetus või ei. Nüüd sügisel rihitakse oma looduses käik enamasti nädalavahetusele.

Kõige populaarsemateks majadeks ütleb loodusteabespetsialist näiteks Võrumaal asuva Kõverjärve metsamaja, samuti Põlvamaal Päikeseloojangu metsamaja ja Harjumaal Pedassaare metsamaja. Kõigil nende puhul on tähtis roll imekaunil loodusel. Kõverjärve on kõrgemale ehitatud ja jääb oma terrassiga natuke järve peale. Samuti on seal mõnus istumiskoht suitsuahjuga. Päikeseloojangu oma asub samuti veidi kõrgemal, sealt avaneb vaade Meenikunno rabale. „Aga seal pole jälle elektrit. See ongi selline romantikamajake,” täpsustab Jaanson. Pedassaare peibutab muidugi oma asukohaga saarel, kuid sinna mineku ja tuleku paneb tihtipeale paika loodus – kui on väga tuuline ja tormine, siis saarele ei pääse.

Tagasi üles