:format(webp)/nginx/o/2018/11/01/11540212t1h29e3.jpg)
Eesti Külaliikumise Kodukant hinnangul tuleks muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mis praegu nõuab küla jaoks oluliste otsuste menetlemiseks rahvaalgatuse korras ühte protsenti hääleõiguslike vallaelanike häältest. Selle ja teiste küsimuste arutamiseks kutsutakse järgmise aasta 26. jaanuaril kokku külavanemate foorum, kuhu oodatakse külavanemaid üle Eesti.
Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Ants Kuningas: „Peapõhjus, miks külavanemate teema on taas võimendunud, on haldusreform. Eestis oli enne haldusreformi 1171 külavanemat. Külavanem on vahetult külaga seotud ja tunneb oma küla vajadusi kõige paremini. See on kasutamata ressurss, mida vallad enamasti ei arvesta. Seetõttu on kõik külavanematesse puutuv, sealhulgas külavanemate tegevusvõimaluste arendamine üks Kodukandi põhitöid.
Kodukandi hiljutisest küsitlusest selgus, et külavanemaid ei ole valdade arengut puudutavatesse otsustesse paljudel juhtudel kaasatud, mõnes vallas puudub isegi külavanema valimise statuut. Statuudi puudumine aga takistab külavanema valimist. Külavanemat peetakse pigem õhinapõhiseks auametiks. Vallavalitsuste vaates on ta talgute ja jaanitule korraldaja, mõnel pool külakroonika koostaja, mitte aga legitiimne ühenduslüli avaliku võimu ja küla vahel.”
Seadus ei arvesta tegelikkusega
Juristiharidusega külavanem Ants Kuningas valiti Raplamaal Kuusiku aleviku ja Iira küla külavanemaks 2017. aasta jaanuaris, kuid ta on selle lühikese aja jooksul külade probleemidesse süvitsi sisse elanud. Peagi avastas tegusa mehe potentsiaali Eesti Külaliikumine Kodukant, mille juhatusse ta käesolevast aastast kuulub.
„Kuusikul ja Iiras oli asjalik külavanem juba varem olemas, tema aga tundis, et üle viie aasta pikkune töö külavanemana võib läbipõlemise kaasa tuua. Külavanem tegutseb ju ühiskondlikel alustel ja koormus pole väike. Hakkasime korraldama uusi valimisi, aga mulle öeldi, et oleks aus ja õiglane, kui ma ka ise kandideeriksin. Kuusikul ja Iiral oli mõistlik valida ühine külavanem. Kui jalutada endise Kuusiku mõisa kompleksis, võib üks jalg sammuda Kuusikul ja teine Iira külas. Paljudes kohtades Eestis oleks õige valida mitme küla või terve kandi peale üks külavanem,” usub Kuningas.
Külade edenemine on mõneti kinni õigusaktides: kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus nõuab küla jaoks oluliste otsuste menetlemiseks üht protsenti vallaelanike häältest. Suuremates valdades, kus elanike arv ületab näiteks 13 000 inimese piiri, on seega vaja kokku saada üle 130 hääleõigusliku vallaelaniku allkirja. Külad on meil aga sageli väikesed ja väikekülade hääl ei pruugi suurvallas mingit tähelepanu saada.
„Külasid ja valdu on Eestis suuri ja väikesi. Eelnõu esitamise võimalus peaks olema igal väikseimalgi ääremaa külal. Üks lahendus on see, kui eelnõu esitamiseks peaks kokku koguma lihtsalt pooled hääleõiguslike külaelanike allkirjad,” leiab Kuningas.
„Vähemalt 13 aastat on räägitud, et Kuusiku ja Iira külast peaks viie kilomeetri kaugusel asuvasse Raplasse viima kergliiklustee. Maanteel sõidab palju suuri autosid ja on juhtunud traagilisi õnnetusi. Auto ei peaks olema ainus ohutu võimalus Raplasse jõuda, kui bussiliiklust mitte arvestada. Seda eriti laste jaoks. Kergliiklustee avaks igaühele võimaluse liikuda talle sobival ajal ja keskkonnasäästlikult. Selle eelnõu vallale esitamiseks oli meil vaja kokku saada 134 hääleõigusliku elaniku allkirja, aga saime 113. Aga miks peaks see teema näiteks Juuru elanikku puudutama? Kuigi Rapla vallajuhid tulid meile vastu ja panid kergliiklustee eelarve eelnõusse, ei kaota see ebakõla seaduses.”
Laiemalt vaadates võib niiviisi Eesti külade arengus liiga palju sõltuda sellest, kas volikokku või komisjoni kuulub mõni kohalik.
Igaühele oma
„Oleme Kodukandiga palju mööda Eestit sõitnud. Eriti Lõuna-Eestis kaheldakse, kas külavanemaid on üldse vaja, sest vallavolikogud ja komisjonid on ju olemas. Mõnes kohas jälle leitakse, et kõiki asju on tark ajada kohalike MTÜde kaudu.
Kui külaelu toimib teisiti, on hea, aga on kohti, kus ei toimi ja külavanemat pole ka valitud. Külavanemate võimalus on kasutamata. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on külavanem valla käepikendus, kes vahendab informatsiooni mõlemas suunas, aga ennekõike on ta ikkagi volitatud kohalike elanike huvide eest seisma.
Eri tüüpi külades võivad toimida isesugused lahendused, näiteks suure linna läheduses, kus domineerivad aiandusühistud, on huvid hoopis teised kui tavakülas. Igal külal tulebki leida endale sobiv variant. Tähtis pole mitte kassi värv, vaid see, et ta hiiri püüaks,” on Kuningas veendunud.
Kui külavanem on valitud, siis peale tema aktiivsuse on tähtsad oskused ja teadmised. Kodukant on koolitustega algust teinud. Järgmisel aastal plaanitakse suuremas mahus koolitusi üle Eesti. Suure ja mõjuka organisatsioonina suudab Kodukant külavanematele toeks olla.
Külavanem teeb tööd ühiskondlikel alustel, aga kulud peaksid hüvitatud saama. „Kui täita oma ülesandeid korralikult, kulub külavanemal nii aega kui ka raha, kasvõi autokütust. Vald, küla ja külavanem peavad kokku leppima. Meie eesmärk on, et külavanemad saaksid kindla rolli, neid oleks rohkem, et nende tegevusest oleks järjest enam kasu, et nad teaksid, mida neilt oodatakse, et nad oskaksid oma ülesannete piires märgata kodukoha inimeste vajadusi ja et omavalitsus nende kulud hüvitaks,” võtab Kuningas jutu kokku.
Kõigepealt peab keskvõim õigusaktis fikseerima, et külavanema statuudi võtab vastu iga omavalitsus. Statuudis olgu kirjas, kellel on õigust külavanemat valida – kas hääletaja peab kohapeal elama või piisab, et tal on seal kinnisvara; kas see kinnisvara võib olla ainult põllulapp või peab see olema midagi enamat; kas ühes leibkonnas saab hääletada mitu isikut või on igal leibkonnal üks hääl. Need asjad peab otsustama iga omavalitsus, nii nagu parimaks peab.
„Vallad võiksid mõista, et külavanemates peitub suur jõud. Veel võimaldab see vallal kulusid kokku ja kaasata elanikke kodukoha edendamisse,” on Kuningas veendunud.