Külainimeste suhtumine kodumaa sünnipäeva tundub kummaline

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lau küla mehed paigaldavad riigilt külasildi tegemise eest kingitusena saadud roostevabast terasest küla nimega tahvlit, vasakul Raplamaa maakondlik EV 100 igas külas koordinaator Aare Hindremäe.

FOTO: Erakogu

Kuula artiklit

Kas tõesti jätab kodumaa väärikas sünnipäev külainimese külmaks? Seda ei taha EV 100 maakondlikud koordinaatorid kuidagi uskuda, kuid arusaamatuks jääb, miks kingitusena jagatavaid küla nimega tahvleid sedavõrd vähe tahetakse.

Kui eelmise aasta augustis Eesti külade maapäeval Viljandis Vana-Võidus kuulutati välja Eesti Vabariik 100 kohalikele kogukondadele keskenduv programm „EV 100 igas külas”, puudutas see kohe Järvamaal Koeru kandis külaliikumises aktiivselt tegutsevat Juta Sakkist.

Kuna igale külale pakuti võimalust tähistada kodumaa sünnipäevaks korraldatud üritus või sari küla nimelise plaadiga, oli naine valmis Järvamaal nende andmist koordineerima. Ta teadis kohe, et tahab neist ühte oma kodukülla Ervital. Peas keerlesid kohe mõtted, millise sündmusega seda kõige parem oleks siduda. Nii tundus talle patriootliku eestlasena, et plaatide pärast võib külades veel rebimisekski minna. Aga võta näpust!

Nüüd üle aasta hiljem sõnab ta, et poleks uneski näha osanud, kui raske ülesande ta enda peale võtab ja veel vabatahtlikuna. „Istun päevas mitu tundi arvutis, et otsida internetist külades toimuva kohta infot, et kellele pakkuda kingitusena jagatavat plaati. Keegi ise pole küsinud,” sõnab ta.

Sakkis ei saa kohe aru, mis toimub. Kas tõesti jätab Eesti Vabariigi 100. sünnipäev külainimesed külmaks? Seda keeldub ta siiski uskumast. „Kodumaa sünnipäev on meie kõigi pidu. Kummaline, miks külainimesed sellesse nii suhtuvad, et ei taha külla tähist, mis jääb ajalukku. Paljud ütlevad, et ei tea sellest midagi. See on kurb kuidagi.”

Nii pöördubki ta ise külavanemate poole, sest ühe küla nimega antakse välja ainult üks plaat ja selle võib saada asutus, üritus või eraisik kodumaa sünnipäeva tähistava sündmuse või ettevõtmise eest. „Tahan, et igas Järvamaa külas oleks sünnipäeva tunne. Selle nimel pingutangi,” kinnitab ta.

Plaadil on kirjas EV 100, küla nimi ja kuupäev. Sakkise küla plaadil seisab: EV 100 Ervita, 12. august 2018. Sel päeval toimus nende külas kodumaa sünnipäeva auks suurejooneline kontsert, mida jääb meenutama kivile kinnitatud plaat.

Järvamaal on 139 küla, neist peaaegu 30 on Sakkise töö tulemusel saanud küla nimega plaadi. Selle üle on naisel muidugi uhke tunne, kuid ta ei jäta enne, kui küla nimega plaate on vähemalt sada. „Kui mul on võimalus teisi tunnustada, teen seda rõõmuga, ja plaadi saamist külale pean mõnes mõttes samuti tunnustuseks,” kinnitab ta.

Algul ei saa vedama

Tunnustusena võtab roostevabast terasest küla nimega tahvlit ka algatuse „EV 100 igas külas” Raplamaa maakondlik koordinaator Aare Hindremäe. Teda kõnetas projekt ka seetõttu, et nii saab külade liit turgutada kinkima üritusi Eesti riigile, ja parimatele, millel on püsiväärtus, jagada tänutäheks riigilt väärt tahvlit.

Esimese aasta jooksul on Hindremäe jaganud 10–15 tahvlit, üks neist mehe enda külale antud tahvel Lau külale tehtud kolme külasildi eest. „Külale said uhked sildid. 1,5 meetrit pikk ja 60 cm kõrge, metallist, kindlasti jääb möödasõitjale silma. Ka riigilt tänutäheks saadud tahvlist tegin kaks koopiat juurde ja nii on kõigil kolmel külasildil ka riigi tänutahvel juures,” kirjeldab ta.

Hindremäe tunnistab, et Raplamaa 400 küla juures on jagatud tahvlite arv kaduvväike osa ja külade vähene huvi on mureks tallegi. Nii tuleb temalgi endal aktiivne olla ning ta võtab seda enda kui projekti koordinaatori ühe tööna.

„Käin külavanemate ja sädeinimeste kogunemistel projekti tutvustamas. Teisiti pole mõeldavgi teavet sellest heast võimalusest levitada,” usub ta. Kui kolme aastaga saavad Raplamaa küladest kümme protsenti riigilt sünnipäeva väärt tähistamise eest tahvli, usub ta, et on oma töö hästi teinud.

„EV 100 igas külas” projekti koordinaator Merle Jantson sõnab, et Juta Sakkis on 15 maakondliku koordinaatori seas kui klassi parim ja see paistab silma sündmuste kaardil täpikestega. Kui mõnes maakonnas on neid veel üsna hõredalt, siis Järvamaal sedavõrd palju, et kipuvad lausa üksteise peale sattuma.

„Juubeliaeg veel kestab. Kodumaale sündmusena kingitust teha ja selle eest vastukingitusena plaat saada on aega kuni 2020. aasta Tartu rahu aastapäevani 2. veebruaril,” toonitab ta.

Igal külal oma kink

Nii soovitab Jantson võtta küladesse jagatud 300 plaati kui alles algust. Seda näitab 2017. aastast väljastatud plaatide arv – 140. „Eestlasega on ju nii, et algul ei saa vedama ja pärast pidama. Kui algul oli palju selgitamist, et miks ma pean, siis aina enam nähakse selles võimalust.”

Jantsoni meelest on tore, et sünnipäeva tähistatakse paljudes paikades. Mida rohkematesse kogukondadesse EV 100 sünnipäev käegakatsutavana kohale jõuab, seda rõõmsam on toimkond.

„Igas kogukonnas on kindlasti asju, mille kohta on mõeldud, et võiks ära teha. Nüüd on lihtsalt ajend need ära teha nii, et jääb jälg järele,” selgitab ta. See tähendab, et kingitus oleks käega katsuda ka neile, kes täpsel päeval kohal pole.

„Näiteks ainult tort pole päris kingitus, aga tordist valmiv retseptiraamat koos väikese videofilmiga selle valmistamisest. See on jälg missugune,” kõneleb Jantson.

Kodumaa kingitusena on saadetud plaate ka kogukondadele Eestist väljas. Näiteks Siberisse, Krimmi ja Torontosse. Jantson usub, et maid lisandub veel.

„Mida rohkem jääb kodumaa sünnipäevast käegakatsutavaid jälgi, seda parem. Usun väga ettevõtmisesse „EV 100 igas külas”. Vaadake, kui palju on neid, kes seda usuvad, kodulehelt www.ev100.ee. Liituge meiega,” kutsub ta.

Tagasi üles