Aiandusrahvas koguneb lätlaste kogemusest õppima

Lätlastest taimemüüjaid saab järjest sagedamini näha kauplemas ka Eesti taimelaatadel. Foto: Mailiis Ollino

Täna. 1. novembril Pärnus toimuv Eesti aiandusliidu visioonikonverents uurib lätlaste kogemustest, kuidas saada maailma tipptegijaks.

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin seletab, et kuna tulemas on järjekorras viies konverents ehk omamoodi juubel ja Eesti riigil on juubeliaasta, samuti Lätil, tunduski mõttekas tänavu just lõunanaabrid külla kutsuda.

Seoses Lätiga on Eesti aiaomanike ja aiandite-puukoolide pidajate tunded seinast seina. Kui sajad rohenäpud tormavad igal kevadel vaimustusega Lätti soodsaid istikuid varuma, siis siinseid istikukasvatajaid teeb nõutuks, miks meie riik oma ettevõtjaid sarnaselt lõunanaabritele ei toeta.

Strastin nendib, et Lätiga oleme tihedalt seotud ja mõnes valdkonnas vaadatakse lõuna poole lugupidamise ja isegi kadedusega, näiteks toetab Lätis riik tõepoolest aiandusvaldkonda ja jaemüügis on meie aiandustootjatel raske lätlastega konkureerida just tänu maksuerisustele, mida Läti riik on oma tootjatele teinud, aga meie riik mitte.

Nii pakubki kindlasti siinsetele tegijatele huvi Läti põllumajandusministeeriumi esindaja, kes seletab lahti riiklike toetuste teema. „Ehk leiame midagi Eestiski üle võtta,” loodab Strastin.

Lisaks tuleb Pärnusse oma kogemusest rääkima mitu Läti aianduse tipptegijat, näiteks Läti puukoolide liidu tegevjuht Andrejs Vitolinš, samuti tootjate ühenduste juhid, aiandusinstituudi teadur ja teisedki.

Teemad on valitud väga praktilised. „Usun, et igaüks nopib sellest päevast endale midagi kasulikku, mida igapäevatöös üle võtta. Et neist konverentsidest on kasu, näitab kasvõi see, kuidas seekord kõik kohad kiiresti täis registreeritud said. Huvi on väga suur,” räägib Strastin.

Lisaks sellele, et õppida lõunanaabrite kogemusest, saavad meie aiandusinimesed omavahel suhelda. Oli ju tänavune hooaeg eriliselt keeruline ka köögivilja- ja marjakasvatajatele.

„Meie valdkond on väga mitmepalgeline,” tõdeb Strastin. „Tegu polnud kindlasti mitte katastroofiga, aga tavapärasest keerulisem aasta oli küll.”

Põhimure ja suur lisakulu oli põua ajal kastmine. „Õnneks on köögiviljal see hea omadus, et kui sügis on soodne, siis mõned kultuurid kasvavad järele. Küll on tänavu seis kehvem näiteks peakapsaga, ka maasika-aasta oli nõrgemapoolne, samuti õunal.

Kuna köögiviljakasvatust mõjutas suvel meeletu kastmiskulu, väljendub see ka hinnas. Lisaks mõjutas saagi kogust ja kvaliteeti taimekaitse. Nimelt on nii, et kui põua ajal kuivi taimi kahjurite vastu pritsida, ei pruugi tõrje toimida, aga korduvalt pritsida pole lubatud.

„Nii pididki paljud tootjad, kel tõrje ei toiminud, lihtsalt põllu ääres vaatama, kuidas satikad saaki nahka panid,” kirjeldab Strastin. „Kõik suurte kogemustega köögiviljakasvatajad, kellega rääkinud olen, kinnitavad, et nii vastuolulist aastat pole varem näinud.”

Ehkki sügis soosis osa kultuuride järelvalmimist, on paratamatu, et poeletil on köögivili eeloleval sügisel-talvel pisut kallim. Ja mitte vaid Eestis kasvatatud viljad, sest mujalgi Euroopas kimbutas põud köögiviljakasvatajaid.