Kuidas kaup poodi jõuab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/31/11538751t1h8764.jpg)
Uus Coop Eesti logistikakeskus avati kahe aasta eest, see on Eesti suurim omataoline. Lisaks sellele Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval asuvale logistikakeskusele on Coopil terminal Tartus.
Logistikakeskuse katusel asub Eesti üks suuremaid päikesepaneeliparke, mis teeb hoonest ühe energiasäästlikuma kogu riigis.
Logistikakeskusse ja Tartu terminali jõuab kaup enamasti tootja või maaletooja autodega. Iga päev väljub neist sadakond autot, mis viivad kauba üle Eesti asuvatesse kauplustesse. Kuidas kogu süsteem toimib, kirjeldab Coopi logistikadirektor Martti Lilleorg.
Logistikaosakond vastutab kaubavaru haldamise ja käitlemise, samuti transpordi eest. Süsteemi toimimise eest seisavad hea laojuhatajad ja -pidajad, kaubavastuvõtjad, dokumentide käsitlejad, kauba paigutajad ehk tõstukijuhid, komplekteerijad, konsolideerijad, kaubaväljastajad ja taaralao töötajad, töötajate ja protsesside operatiivjuhtimisega tegelevad vahetusevanemad.
Võhikule näib see paraja sipelgapesana, ilma ratsionaalse mõtlemise ja operatiivse tegutsemisvõimeta siin hakkama ei saa. Väga oluline on logistiku oskus hoida ettevõtte transpordikulu võimalikult väike, eriti praegust kütuse hinnatõusu arvestades, aga Martti Lilleorg leiab, et veel tähtsam on parandada klienditeenindust.
„Valmis tuleb olla kõigeks, alates sellest, et kauba tootjal või maaletoojal puudub soovitud kogus või see hilineb, kuni kaubaveoki tehnilise veani,” nimetab Lilleorg. „Mingeid tõrkeid esineb tarneahelas iga päev ja logistikakeskusel tuleb igal konkreetsel juhul leida parim lahendus, et kaupluste töö poleks häiritud ja klientide soovitud tooted saadaval. Vältimatutest pisitõrgetest hoolimata on Coop Eesti logistikakeskusel tegelikult üks parimaid tarnekindlusi mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.”
Hankijale esitatud tellimusele järgneb rida logistilisi tegevusi, mis moodustavad ühtse ahela ja mille lülid ideaalis omavahel veatult klappima peavad: kauba transport logistikakeskusse, vastuvõtt ja logistikakeskuses ladustamine, misjärel edastavad kauplused tellimuse logistikakeskusele, organiseeritakse transport, komplekteeritakse kaup ja valmistatakse ette transpordiks. Alles siis saab alata laialivedu. Tagasi tuuakse üle jäänud kastid ja muu taara. Kauplustes on tegevuste ahel sarnane, vaid pisut lühem: kaupade tellimine, vastuvõtmine, ladustamine, riiulite täiendamine ja taara tagastamine.
„Eri kaubagruppide jaoks on meil kauplustega kokku lepitud tarnegraafikud. Näiteks esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel viime kohale jahutatud, kolmapäeval sügavkülma vajavad ning teisipäeval ja neljapäeval tavakaubad. On ka otsetarneid, näiteks leiva ja saia viivad tootjad tehasest ise otse poodi,” selgitab Lilleorg.
Suures pildis on kõik tööpäevad sarnased, aga tegelikult erineb iga järgnev eelmisest, sest suuremaid või väiksemaid probleeme jätkub igasse päeva. Palju sõltub hooajast. Pühadest, palgapäevadest jms tulenevalt esineb mahukõikumisi.”
Coopil on 9 kaubikut, mis teenindavad e-poodi, ülejäänud veoteenus ostetakse sisse ja veokite korrashoiu eest vastutab teenuse osutaja. „Esindatud on kõik veoliigid. Reeglina on autodel võimekus teha ka eritemperatuuri vedusid,” selgitab Lilleorg ja lisab, et kokku läbivad nende veosed 10 miljonit kilomeetrit aastas.
Coopi valikus on ligikaudu 60 000 toodet. Kaupa tellivad kauplused reeglina ise, kaubavalik sõltub pigem müügikoha suurusest. Maksimarketil, Konsumil ja Coopi väikepoel on igaühel oma kindel sortiment, mis peab olema tagatud. Lisaks on igal kauplusel võimalik oma äranägemise järgi ja kohaliku klientuuri soove arvestades valida, mida lisaks tellida. Kindlasti tuleb väiksematel kauplustel müügisaali ja laoruumi suurusest tulenevalt hoolikamalt läbi mõelda, mida võtta ja mida jätta.
Poe suurus ja asukoht tarneaega ei mõjuta. Kui täna tellida, siis osa kaupadest jõuab kohale homme, osa ülehomme, sõltuvalt sellest, kas tegemist on tava-, jahutatud või sügavkülmutatud kaubaga. „Püüame tellimused komplekteerida viisil, mis võimaldaks nende võimalikult kiire ja täies mahus täitmise,” ütleb Lilleorg. „Olukordasid, kus logistikakeskuse ehk komplekteerimise süül midagi maha jääb, tuleb ette väga harva. Tellimuste täitmata jäämise põhjuseks on enamasti kauba tootjast või maaletoojast põhjustatud augud varustamisel.”
Kaupluse asukohast ehk kaubaauto läbitavatest kilomeetritest jaehind ei sõltu. „Hinnakujundus on meil ühtne ja ühistud võrdsel positsioonil,” kinnitab logistikadirektor.