Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Lendorava arvukus vajab kaitset

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lendorav liugleb puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ning paiknema lähestikku, maa peal liikumine on lendoravale ohtlik.
Lendorav liugleb puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ning paiknema lähestikku, maa peal liikumine on lendoravale ohtlik. Foto: Rainar Kurbel

Eesti-Soome ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades, aga isegi Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. a leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega liigile sobilike elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustab liiki kisklus.

„Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale sobivate elupaikade ehk 70–120aastaste haavikute inventeerimist, et tagada nende olemasolu liigi säilimiseks meie looduses. Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus ning kisklussurve vähendamise kava koostamine,“ selgitas projektijuht Tõnu Laasi.

Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250 asustatud leiukohast.

Projekti esimeses etapis inventeeritakse teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku, tehakse telemeetrilisi uuringuid ning modelleeritakse asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks, et tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimine pikas perspektiivis.

„Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku. Maa peal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oht langeda röövlindude ja -loomade ohvriks,” lausus Uudo Timm, lendorava projekti ekspert.

Metsakujunduskavades ette nähtud kujundusraieid on plaanis ellu viia kokku 1400 hektaril Virumaal.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on RMK allesolevate lendorava elupaikade ühendatusele pööranud kõrgendatud tähelepanu juba alates 2013. aastast, kui moodustati lendorava elupaiku ühendav metsade võrgustik.

„Loodame, et projekti tulemusena tekib täiendavat infot lendorava elupaigaeelistuste ja levimisökoloogia kohta, mis lubab meil lendoravale sobilikus metsamaastikus senisest täpsemini metsa majandamist kavandada. Ühtlasi loodame, et projekt loob hea suhtlusplatvormi erinevate huvigruppide vahel,“ rääkis Kohv.

Lisaks paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse.

Lendorav liugleb puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ning paiknema lähestikku, maa peal liikumine on lendoravale ohtlik.

Rainar Kurbel

Tagasi üles