Saaremaalt leiab unikaalse suitsusauna

Loode turismitalu peremees Valdo Lauri sai suitsusauna seinapalgid naabrimehe käest, kes tahtis need küttepuudeks teha. Foto: Foto: Tiit Efert

Saaremaa taganurgas asuva Loode turismitalu peremees Valdo Lauri on päästnud tuleroaks saamisest üle sajandivanused palgid ja taastanud neist eheda suitsusauna.

19. sajandi hõnguline Loode turismitalu asub Lääne-Saaremaal Tagamõisa poolsaarel Kuralase külas. Kuressaarest on siia 49, Kuivastu sadamast suisa 125 kilomeetrit. Eesti mõistes ei ole linnamelust kaugemale enam võimalik pageda. Sügisel võib siin kogeda harjumatut vaikust, sekka kostub vaid metsloomahääli.

Suviti käib aga poolsaarel rahvast rohkesti. Suvitajaid ja kadakate vahele telkijaid meelitab Uudepanga lahe ilus liivarand. Kaugele ei jää Harilaid oma viltuse tuletorniga.

Enne teist maailmasõda oli Tagamõisa poolsaar üks tihedamini asustatud elupaik Saaremaal. Põllumajanduseks viljakaid maid on siin vähe, peamine tegevus on olnud ikka kalapüük. Tagamõisa poolsaare põhjaosa külades olevat siis elanud üle tuhande inimese. Tänapäeval jääb elanike arv kindlalt alla saja.

Vanad inimesed on Valdo sõnul rääkinud, kuidas peale teist maailmasõda aeti rannaäärsed elanikud kodudest sunniviisiliselt välja, paljud talud pandi sel eesmärgil ka põlema. Siin käisid suured tankimanöövrid, viimati 1978. aastal.

Valdo ostis Loode talukoha 1990. aastal. Ta näitab vanu pilte kokkuvajunud majadest. Talus polnud elektrit ega ühtki elamiskõlblikku hoonet. Ta ostis paar vana aita ja pani need uuesti püsti. Peahoone sai kokku pandud mitmest vanast hoonest, säilitades nii palju vana kui võimalik. Praegu pakubki Loode turismitalu rahu ja vaikust ning aidaromantikat.

„Aasta oli 1992, kui otsustasin taastada algselt 1890. aastatel ehitatud suitsusauna,” räägib Valdo. Suitsusauna seinapalgid sai ta naabrimehe käest, kes tahtis need küttepuudeks teha. „Kui ta mu appi palus saagima, pakkusin, et toon talle ise küttepuud ja ärgu ta neid vanu palke küll küttepuudeks tehku. Vana ja mõistliku mehena sai ta aru, et ju mul mingi plaan nendega on, ja jäi nõusse.”

Palkide tapiotstest on näha, et need on omal ajal metsast kirvega raiutud poolemeetrise läbimõõduga männipalgid. „Võib ainult oletada, kui vanad need palgid on. Kuna tegu on vanade rehetoa palkidega, siis juhtumisi on ühes seinas vana 0,6 korda 0,6 meetri suurune aknaava. Teine avaus, kust praegu suits välja läheb, ehk kohalikus keeles repna-auk, oli algselt parrepuude hoidmise palgi läbiviigu koht,” sõnab Valdo.

Vanal ajal tehti katus laudadest, aga Valdol oli mõte teha kivikatus. Kuna vanu S-kive oli veel sel ajal saada, sai ta katusejagu kive kokku küll.

„Tegelikult vana Kihelkonna kiriku pastor lubas mul hästi vanad kirikukatusel olnud S-kivid kiriku võlvide pealt ära viia. Need kivid on kindlasti kolm-nelisada aastat vanad. Aga püsivad terved ja kuigi on erinevate vormidega tehtud, vihm läbi ei tule,” ütleb Valdo.

Suitsusauna taastamise mõte tuli tal siis, kui oli mõne korra käinud naabruses asuva Simmu talu suitsusaunas. „Suitsusauna erilisus on leil, mis on hoopis teistsugune kui Soome sauna leil.” Kui kütta suitsusauna kuus tundi, kuumeneb kogu ruum ühtlaselt ehk kõik palgid kõrgemal kui üks meeter on 60–70 kraadi kuumad.

Kõige kuumem on koldest tulev kuumus, mis läheb otse lakke ja siis avatud uksest välja. Kuna suitsusaunal korstnat ei ole, saavad kõige suurema kuumuse laepalgid, mis on otse kolde kohal.

Seega on oht, et kui suitsusauna üle kütta, lähevad sauna palgid nii tuliseks, et hakkavad hõõguma ja süttivad.

Ka Valdol on seda paar korda juhtunud, kuid õnneks on ta õigel ajal jaole saanud.

„Nüüd olen targem, küttekolde peal olevad palgid on kaitstud spetsiaalse villakihi ja laudadega. Lisaks lasen veevoolikuga kütmise ajal üle kogu lae ja osa seinapalkidest,” kõneleb Loode talu peremees.

Suitsusauna eesruum on siinmail laotud reeglina paekividest ja Tagamõisa poolsaarel oli kombeks, et eesruumis ehk paargus oli ka talu sepikoda koos sepalõõtsa ja alasipakuga.

„Imekombel oli alles hülgenahast tehtud lõõts,” on Valdo rahul. Tema sõnul saaks seal sepatööd teha ja ta ongi mõne vajaliku rauatüki punaseks saanud, kui on hädasti tarvis läinud.

Vanasti tegi peremees sepatööd üksinda. Pärast suitsusauna kütmist võttis söed ahju alt, pani need ääsi augu ette, ühe käega tõmbas lõõtsa, teise käega keeras rauda ja tegi sedasi sepise valmis.

„Pärast oli hea kohe sauna minna ja kogu vaevahigi maha pesta,” kirjeldab Valdo.

Muidugi oli eesruum ehk paargu suveköögi eest ja õlletegemise koht. Nii et alati oli seal veepada, mida sai üles- või allapoole tõsta. Ka õlletõrte jaoks pidi ruumi jaguma.

Sügisel või talvel saab suitsusaunas käia teistmoodi kui suvel. Kuna paargu on avatud ehk ilma laeta, siis on seal välistemperatuur. Tuled leilist korraks jahtuma ja lähed aga jälle tagasi leili võtma. Leiliruumis suurt pesta pole mõtet, sest seal on nii palav, lased lihtsalt end veega üle ja sellest piisab, sest kogu mustus tuleb ju higistades välja.

„Sellises saunas ikka higistad kenasti. Kui veel kadakavihaga sapsida, siis on nahk päris pehme,” kiidab Valdo.

Kartus, et suitsusaunas on vingu, on Loode talu saunas asjata. „Ving tuleb tavaliselt sellest, et köetakse suvaliste puudega. Tegelikult tuleb kütta ainult haava- või lepapuuga, võib panna muidugi saart või tamme vahele, sest saarepuud on meitel siin õite palju,” selgitab Valdo.

Kütta tuleb nii, et üks ahjutäis põleb peaaegu lõpuni ja alles siis uus ahjutäis sisse laduda. Kui saun on lõpuni köetud, tuleb viimased söed välja võtta ja paargu veekatla alla panna. Seejärel visatakse saun nii-öelda sisse.

Esimene leil, mis kerisekividest tuleb, on pisut tahmane ja see lastakse uksest ja repna-august välja. Siis saun järelküpseb veel pool tunnikest, repna-auk suletakse, lavalauad pestakse veega üle ja saunaseltskond võib saunamõnu nautima hakata.

Valdo tegi sauna kõrvale külma veega väliduši, mida saab suviti kasutada. Vesi seisab ka saunas plekkvannis ja kaussides, kus see on kütmise ajal piisavalt soojaks läinud. Värskelt tehtud kadakavihta leotatakse vähemalt tunnikese, kasevihta vähem.