Põlvamaa pärl ajab tõusvas joones oma rada

Kanepi Aiandi tegevjuhi Margus Vahtramäe ütleb, et püsilillede suvise müügi rikkus suvi ära, sest suure põua tõttu ei julgenud paljud püsilillesõbrad enne augusti lõppu istutusi teha, ja osa püsikuid jäigi müümata. Foto: Maarius Suviste

Hiljuti pärjati Põlvamaa ettevõtete tunnustusõhtul Põlvamaa Pärli tiitliga 25 aastat tegutsenud Kanepi Aiand. „Uuteks ülesanneteks on praegu teha kõike veel paremini,” ütles perefirma omanik ja tegevjuht Margus Vahtramäe.

Tunnustusõhtu toimus just nimelt Kanepi aiandis. „Auhind tuli üllatusena. Juba lihtsalt võõrustada auhinnagalat oli tähelepanu äratav, aga tunnustus oli väga ootamatu,” lisab Vahtramäe.

Põlvamaa Pärli tiitli saab ettevõte, kes on tuntud ka väljaspool Põlvamaad. Osaühing Kanepi Aiand on oma tegevusega tõstnud Põlvamaa atraktiivst.

Kanepi Aiand on stabiilne ja arenev pereettevõte, mis on tuntud istikuvaliku ja haljastuslahendustega üle Eesti. Kui palju inimesi aiandis tööd saab, oleneb suuresti hooajast. Näiteks tänavu juulis oli 16 töötajat, aga tipphooajal tavaliselt üle 20 inimese – mitte ainult Kanepis, vaid üle Eesti koos müügipunktidega kokku.

See-eest talvel on tööl seitse inimest. Siis valmistutakse järgmiseks hooajaks. Nende aastaring läheb käima jaanuari lõpus, veebruari keskpaigas on esimene suurem potistamine – võõrasemad. Sealt edasi tulevad suvelilled.

Tööde tippaeg on aiandis aprill-mai-juuni. Juuli on väike rahunemise aeg. Sügise poole läheb jälle aktiivsemaks, siis on sügistööd. Novembriks tahab aiand töödega valmis saada.

„Uuteks ülesanneteks on praegu teha kõike veel paremini. Üritame siiski võtta rahulikult ja ajada tõusvas joones oma rada,” ütleb Vahtramäe. „Investeeringutest plaanime paari aasta jooksul arendada edasi Põlva aiandi müügiala, kuna see on juba hooajal klientidele üsna kitsaks jäänud.”

Kanepi Aiandis on katmikala pinda 4500 ruutmeetrit ja Põlvas, kus on üks suur kasvuhoone ja müügipunkt, 1000 ruutmeetrit. Praegu on Kanepis seitse suurt kasvumaja, lähiajal rajatakse kaheksas, õigemini tehakse ühele kasvuhoonele pikendus, ja pinda lisandub 400 ruutmeetrit.

„Turg nõuab rohkem kvaliteeti ja selleks on vaja taimede vahele rohkem ruumi. Uus hoone hakkab kasutuses olema kevaditi ainult kuu aega,” räägib Vahtramäe. Uus kasvuhoone peab valmis saama enne uut hooaega, hiljemalt veebruaris.

Muide, Kanepis asuvad plokkhooned olid kunagi Viimsis. Nad ise käisid järel ja tõid ära – võtsid Viimsis juppideks lahti, veoauto peale ja Kanepis panid jälle kokku. „Eks see oli suur töö ja meeletu mässamine, aga tehtud sai,” märgib Vahtramäe.

Aiand toodab aastas üle 350 000 taime. Kõige rohkem on võõrasemasid – 85 000 taime. Korraga kasvab tipphooajal kasvuhoonetes rohkem kui 200 000 taime.

Kanepis kasvatatakse kõige rohkem kollast võõrasema. Vahtramäe sõnutsi lähevad punast värvi suve- ja potililled kõige paremini Narvas ja Lõuna-Eestis, Kesk-Eesti ja Tallinna piirkond nii palju punast ei nõua.

Vahtramäe kõneleb, et tänavune kuum suvi aiandeid väga hullusti ei mõjutanud. „Kevadise suvilillemüügi lükkas üles ja suvise müügi tõmbas veidi tagasi. Püsilillede suvise müügi aga rikkus küll ära. Suure põua tõttu ei julgenud paljud püsilillesõbrad enne augusti lõppu istutusi teha ja osa püsikuid jäigi müümata. Samuti pani kuumus tõeliselt proovile meie haljastuse kastmisautode võimekuse. Haljastuse kastmiseelarve on sel aastal kõik lõhki.”

Kanepi Aiand on tuntud ja aktiivne teadus- ja arendustegevuses ning teeb koostööd Eesti Maaülikooliga. Nimelt teeb aiand kolmandat aastat suvelillede sordivõrdluskatseid näidispõllul, samas uuritakse biostimulantide mõju.

„Praegused projektid koos maaülikooliga kestavad veel kaks aastat. Selle aasta katsed on lõppenud,” sõnab tegevjuht. „Tahame pärast kiireid sügistöid kohe tulemused meie kodulehele välja panna, loodetavasti novembri alguseks. Teeme maaülikooliga hea meelega koostööd ja loodan, et leiame edaspidigi midagi huvitavat koos teha.”

Vahtramäe juhib Kanepi Aiandit 2000. aastate algusest saati, pärast seda, kui maaülikoolis sai lõpetatud tootmise ja turustamise eriala.

„Ema-isa, kes ettevõtte lõid, on praegu pensionil ja juhatuse liikmed. Selge see, et nad tegelevad edasi. Peres ei käi nii, et olen supsti eemal – kui perefirmas abi vaja, kõik aitavad. Aga nüüd võtavad ema-isa endale rohkem aega ja nii palju ei tööta. Saavad rohkem olla vanaema ja vanaisa,” lausub Margus Vahtramäe, kes siis, kui endisest kolhoosiaiandist pereettevõte sai ja ema-isa oma aiandit rajasid, õppis Räpinas aiandust.

Mees ütleb, et põhiväärtustes ja -tõdedes on ta ema-isaga kogu aeg ühel meelel olnud. „Oleme vaielnud piisavalt, aga see on juba põlvkondadevaheline teema. Mul on lastud ikka ise teha ja üsnagi vabalt.”