Väetisehind on tõusnud ja tõotab kevadeks veelgi tõusta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ehkki pärast keerulist suve pole põllumeestel rahaga priisata, ei saa taimi toitmata jätta, siiski prognoosivad kaupmehed, et väetiste ostmine tuleb uuel hooajal senisest napim.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Kuula artiklit

Võrreldes eelmise aastaga on praegu väetiste valik pisut kesisem ja hind tõusnud paarkümmend protsenti, osa väetisemüüjaid prognoosib, et kevadeks on hinnad veelgi krõbedamad.

ASi Oilseeds Trade väetiste tootejuht Marina Belavina ütleb, et kui võrrelda tootjahindasid praegu Eestis küsitavaga, on tootjahind tegelikult rohkem tõusnud, eriti lämmastikväetistel. Hinda mõjutab USA dollari ja euro kursi muutumine. „Kui Eesti väetiste edasimüüjatel saavad otsa suvel ostetud lämmastikväetiste partiid, siis tõuseb hind ka meie siseturul,” märgib ta.

Balticagro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum tõdeb, et väetiste hind on eelmise hooajaga võrreldes küll tõusnud, kuid väga pessimistlik ta tulevikus suhtes ei ole.

„Mida teevad hinnad edasi? Mina tõesti ei tea, aga minu head konkurendid teavad. Paljud kliendid on viimastel päevadel helistanud ja öelnud, et teised müügimehed väidavad, et kevadeks on väetiste hinnad 50 eurot kallimad,” kirjeldab Salum.

„Võib-olla hind tõesti tõuseb, aga võib-olla hoopis langeb? Tõesti ei oska kommenteerida. Müügimehed tahavad müüa ja osa ilmselt arvab, et kõige kavalam on seda teha, hirmutades kliente peatse suure hinnatõusuga.”

Salum räägib, et hinnatõus on olnud 20–70 eurot tonni kohta, olenevalt tootest. „Õnneks on tõusnud ka teravilja kokkuostuhind ja praegu põllumeestele pakutav järgmise sügise saagi hind on samuti üsna atraktiivne,” lisab ta.

Kindlasti mõjutab põllumeeste raske seis pärast keerulist suve väetiseostu. „Taimi toitmata ei jäeta, muidu saaki ei saa, aga mõnevõrra napim see väetiste ostmine uuel hooajal tuleb,” arvab Salum. „Väetisemüük taliviljakülviks läks keskmiselt. Kuigi taliviljade külvipind kasvas kõvasti, kasutasid põllumehed tavapärasest väiksemaid külvinorme. Sügisväetiste maht oli natuke suurem kui eelmisel aastal, aga tänu sellele, et taliviljade külvipind oli rekordiliselt suur.”

Seega osteti Eestis küll mullusega võrreldes rohkem taliviljaväetisi, aga põllumehed kasutasid väiksemaid laotusnorme. „Uueks hooajaks prognoosime pisut tagasihoidlikumat mahtu,” nendib Salum.

Väetisemüük kevadhooajaks kogub praegu hoogu ja põllumehed uurivad erinevate müüjate juures hindu.

Belavina tõdeb, et kevadväetiste müük käib tavaliselt lainetena. „Septembris oli väga aktiivne müük. Praegu on rahulikum, see on seotud väetiste hinna tõusuga,” sõnab ta.

„Püsiklientidele tehtud müük näitab, et põllumehed ei kavatse vähendada väetisenorme.” Kompleksväetiste kogused on võrreldes eelmiste hooaegadega defitsiidis ja see on seotud asjaoluga, et Venemaa suured väetisetootjad, kelle toodangut meie põllumehed teravilja kasvatamisel tavaliselt kasutavad, sõlmisid pikaajalised lepingud Indiaga, ja nüüd saadavad oma toodangu sinna.

Samuti müüvad Valgevene tehased aktiivselt oma toodangut Ukrainasse, kus väetisehinnad on Euroopaga võrreldes 50–70 dollarit kallimad. Selline olukord Ukrainas on tingitud sealsetest poliitilistest otsustest.

„Tõsi, et praegu on tootevalik varasemast kitsam,” tunnistab ka Salum. „Aga küll väetise müügifirmad selle eest hoolt kannavad, et kevadeks taimedele vajalikud toitained põllumehel käes on. Väetiste kättesaadavuse pärast ei tasu muretseda. Liiga hilja peale ei tasu väetiste ostmist siiski jätta, sest kevadel enne külviaega on tavaliselt valik väga väike ja mõni populaarne toode otsas.”

Salum tõdeb, et Eesti põllumees pole kunagi väetistega priisanud. „Kasutatakse targalt, efektiivselt, järjest paremaks on läinud laotustehnika, hinnatakse väetise kvaliteeti ja ollakse järjest teadlikumad väetise koostisest,” nimetab ta.

Kui aga põllumehel tõesti on tarvis võimalikult soodsalt läbi ajada, siis Belavina soovitab pöörduda piirkondliku esindaja poole, kes aitab igale põllumehele leida individuaalse lahenduse.

Tagasi üles