Kapsale kuiv ja kuum ei meeldinud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

OÜ Saaresepa hoidla pole rohelistest peadest tühi isegi pärast põuast suve, kuigi laoseis on sel sügisel selline, nagu tavaliselt on märtsis.

FOTO: Urmas Luik

Kuula artiklit

Avamaaköögiviljadest kasvatatakse Eestis enim kapsast, mille kasvupind suureneb vastukaaluks näiteks kartulile, millega vaevanägijaid jääb aina vähemaks.

Pärnumaa üks suurim ja kauaaegsem köögiviljakasvataja on OÜ Saaresepa – pereettevõte, mida veavad vennad Indrek ja Andres Allikas. Omaaegsest Rannametsa karjalaudast ehitasid nad kapsa säilitamiseks vajaliku hoidla ja rohelistest peadest pole see tühi isegi pärast põuast suve. Kuigi, nagu Indrek Allikas nendib, on laoseis sügisel selline, nagu tavaliselt on olnud märtsis.

„Üks asi on kasvatada, hoopis teine asi saaki realiseerida,” nendib Indrek Allikas. „Tavaliselt on räägitud, et suur saak ei võrdu suur sissetulek, kuid praegu on nii, et põuase suve järel on saaki 20–30 protsenti vähem kui tavaliselt, aga varumishind on selgelt parem kui eelmisel aastal. Kas kokkuvõttes on hea või halb, saab kevadel öelda.”

Kohalikele Allika-poiste kodutalu järgi nime saanud osaühingul sirgus tänavugi paarikümnel hektaril kartulit, avamaakurki, kapsast. Kartul andis liivase maa peal kasvatajale vastu väiksed mugulad ja paljude aastatega võrreldes kesisema saagi, kuid talvekartul ei ole Saaresepa põhiartikkel, vaid selle kasvatamine toetab muud tootmist ja hajutab ilmataadi seatud riske.

„Põhiliselt tegeleme avamaakurgiga ja tänavu oli ilmselt sajandite parim väljakorje, kõike ei suutnud isegi realiseerida, ka Felixi ja Salvesti purkides on meie kurke,” mainib Indrek Allikas.

Rannametsa külas toimub Saaresepa kulu-tuluarvestus eeldusel, et hapenduskapsas annab hektarilt vastu 80 tonni ja säilituskapsas 50 tonni päid. Aga ühe punase säilituskapsa sordiga Eesti kliimale tavatu suve järel üle 25 tonni hektarilt nad välja ei pigistanud.

Uue haldusjaotuse järgi Pärnu linna Pootsi külas on tuntud lille- ja köögiviljakasvataja Sillametsa talu, pereettevõte, kus pereema Milvi Ranna jutu järgi on kuu aega juba kevad olnud, sest käsil on „lillede potitamine”, sealhulgas kaheksat sorti pojengide kasvamapanek.

Suvele tagasi mõeldes ütleb Milvi Rand, et see oli raske, sest kapsale ei meeldi kuivus ja kuumus, kapsas eelistab jahedat ilma ja märga maad ning saak jäi oodatust tublisti väiksemaks. Säilitus- ja hapenduskapsa kasvatamine on Sillametsas taandunud viielt hektarilt poole hektarini ja selle põhjus pole ilmastik, töökäte nappus või nõudluse puudumine, vaid hoopis põdrad.

„Kõige rohkem on meil korraga olnud kapsapõllus üheksa põtra, peame neile vereta jahti, pildistame ja filmime, aga nad teevad suurt kahju ja seda ei hüvita keegi,” möönab Milvi Rand. „Põdrad võtavad igast kapsapeast tüki, hammustavad kõige ilusamatest, ei söö ühtegi lõpuni ära, nad ei karda pauku ega midagi, piirdeaed neid pea. Nii tõmbasimegi kapsakasvatuse põllul koomale.”

Avamaakurk andis sellegi talu põllul üle ootuste suure saagi ja selle realiseerimisega polnud peavalu, sest marineerimiseks ja hapendamiseks sobivad kurgid olid kaubanduses nõutud kraam.

Tagasi üles