116 põllumeest on küsinud laenuks kokku 8,5 miljonit eurot

Suurem rahavajadus on alles ees, sest põllumajandusettevõtjad on enamuse kohustustest ajatanud novembrisse-detsembrisse ning enne kevadkülve on vaja hakata varuma väetist ja seemet, mille ostuks on osadel tootjatel samuti vaja laenu võtta. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Esmaspäevase seisuga oli Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) vahendatavat käibekapitali laenu küsinud 116 taotlejat kokku summas 8,5 miljonit eurot, mis moodustab 43 protsenti valitsuse poolt eraldatud 20 miljoni euro suurusest kogusummast.

Sama päeva seisuga oli MES laenu otsuse teinud 63 taotlusele summas 3,9 miljonit eurot. Otsuse saanud põllumeeste keskmine laenuintress on olnud 4,5 protsenti.

Valitsuse poolt eraldatud 20 miljonit eurot, mis võimaldab anda käibelaenu põua tõttu kannatavatele põllumajandustootjatele, on osutunud tõhusaks meetmeks keerulises seisus põllumeeste olukorra leevendamisel, ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma pressiteates.

Kuigi tänaseks on laenutaotlusi esitatud alla poole valitsuse poolt eraldatud summa ulatuses, siis tegelik laenuvajadus selgub alles kevadeks. „Kuna tegemist on laenu, mitte tagastamatu abiga, siis taotlevad põllumehed seda just sellel ajahetkel, mil vajadus laenuraha järele tekib,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Atsi sõnul on põllumajandusettevõtjad enamuse kohustustest ajatanud novembrisse-detsembrisse. Osadele ettevõtjatele annab MESi käibelaen võimaluse tasuda vanad kohustused. Talve jooksul enne kevadkülve on aga vaja hakata varuma ka väetist ja seemet, mille ostuks on osadel tootjatel samuti vaja laenu võtta.

Põllumajanduskoja ja taluliidu hinnangul on väga positiivne, et valitsus tegi operatiivse otsuse laenuraha eraldamiseks. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antav käibekapitali laen aitab leevendada just nende põllumeeste olukorda, kes on põua tõttu sattunud kõige suurematesse raskustesse ning vajavad ettevõtte jätkusuutlikkuse kindlustamiseks lisavahendeid.

Arvestades põua tõttu tekkinud suuri kahjusid loodavad põllumeeste esindusorganisatsioonid siiski, et Euroopa Komisjon ja valitsus leiavad lisavõimalusi sektori toetamiseks. Nii valitsus kui põllumajandusorganisatsioonid on pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole palvega leida võimalusi tekkinud olukorra leevendamiseks.

Põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades. Põllumajanduskoja hinnangul jääb tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaak tänavu möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra väiksemaks, kuid tootjate ja piirkondade lõikes on olukord väga erinev. Loomakasvatussektorit kimbutavad rohusööda nappus ja suurenenud tootmiskulud. Põud ei jätnud puutumata ka puu- ja köögivilja- ning kartulikasvatajaid.

Sihtasutuse nõukogu otsustas 5. oktoobril suurendada laenusummat taotleja kohta seniselt 100 000 eurolt maksimaalselt 200 000 euroni.