Septembri lõpus kogunesid Lääne-Virumaal Baltimaade erametsanduseksperdid, kes arutasid erametsade arengu ja tulevikusuundade üle. Suurema muutusena nähakse uue tehnoloogia kasutuselevõttu ja sertifitseerimise hoogustumist, olulise tulevikusuunana väheväärtuslike põllumaade metsastamist kliimamuutustega võitlemiseks.
SA Erametsakeskuse korraldatud kahepäevase seminari juhatas sisse matk tänavu parimaks metsamajandajaks tunnistatud Lauri Salumäe metsa loodud õpperajal. Kõigil oli võimalus näha, kuidas mets uueneb erinevates tingimustes ning missugune on selles inimese võimalik roll. Edasi suunduti tubasemate tegevuste juurde, Sagadi mõisas seminaril arutati viimasest ühisest kohtumisest möödunud kahe aasta jooksul toimunu üle.
Tõdeti, et sarnast on tunduvalt rohkem kui erinevat. Positiivselt küljelt võetakse üha enam kasutusele uut tehnoloogiat, mis töötingimusi ja efektiivsust parandavad – droonid teevad võidukäiku ja hooldusraiel võtab saemehe rolli üle miniharvester. Baltimaades kasvab hoogsalt sertifitseeritud metsade osakaal, Eesti erineb lõunanaabritest sellele riikliku toe pakkumise poolest. Ühine peavalu on kõigis Balti riikides mullusügisene suurvesi ja tänavusuvine põud, mille mõju tõenäoliselt veel tükk aega tunda saame.
Teisel päeval andis maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ülevaate Eesti ettevalmistustest järgmiseks struktuurivahendite perioodiks (2021–2028), lisaks tegid Eesti, Läti ja Leedu ametnikud kokkuvõtte LULUCF määruse ja II taastuvenergia direktiivi võimalikust mõjust Baltimaades.
Gorbani ettekandest jäi kandva sõnumina kõlama, et kuigi praegu on kõik veel lahtine, on Euroopa-poolse rahastamise tuntav vähenemine kindel ning see puudutab ka metsandust. Kõikides Balti riikides on juba asutud tõsiselt mõtlema nende suurte eesmärkide peale, mis metsanduses ja laiemalt maaelus järgmise perioodi vältel peaks eurorahade toel saavutatama.
Läti teadlased on uurinud metsandustegevuste mõju kasvuhoonegaaside sidumisele. Leiti, et sidudes 7,4 tonni CO2 hektari kohta aastas, on põllumaade metsastamine mitu korda efektiivsem kui mistahes muu metsakasvatuslik võte. Nii kavatsevad lätlased järgmisel perioodil taasmetsastada igal aastal 6600 hektarit väheväärtuslikke põllumaid.
Leedu on juba praegu suunanud maaelu arengukava metsandustoetusi väheväärtuslike põllumaade metsastamiseks rohkem kui kõigi teiste metsandusmeetmete jaoks kokku. Uuel perioodil kavatsetakse sellega jätkata, eesmärgiks on seatud taasmetsastada lausa 8000 hektarit aastas. Hilisemates diskussioonides tõdeti, et Eestilgi oleks vaja sellest õppida ja tõsiselt kaaluda väheväärtuslike põllumaade uuesti metsastamist.
Kommentaar
Olavi Udam, erametsaomanik:
Väheväärtuslike põllumaade taasmetsastamine on igati mõistlik tegevus ja see võiks olla ka riiklikult soositud. Metsastamine on ühtpidi hea kliimamuutuste vähendamiseks, kuna selles protsessis seotakse kõige rohkem süsinikku, kuid see on vähenevate eurotoetuste valguses ka majanduslikult mõistlik, kuna õigesti majandatud mets teenib omanikule rohkem tulu kui põllupidamine. Üksnes otsetoetused on seda pilti moonutanud maaharimise kasuks, ilma nendeta oleks metsakasvatamine palju kasulikum.