Raske suvi sunnib põllumaa rahaks tegema

Kõige enam on hinnas suured põllutükid, sest need annavad võimaluse investeerida tehnikasse, mis omakorda aitab põlluharimise kulu alla viia. Foto: Mailiis Ollino

Kolm järjestikust põllumajandusele rasket aastat on ettevõtjad seadnud seisu, kus eluspüsimiseks vajaliku raha saamiseks ollakse sunnitud maid müüma.

Sel sügisel on kinnisvara hindajate poole pöördunud tavapärasest enam põllumaa omanikke, kellele on metsa- ja põllumaad kokkuostev firma teinud ostupakkumise ja nüüd soovib maaomanik kõrvale ka teist hinnangut maa väärtuse kohta.

Harva pöördub keegi kinnisvarafirma poole sooviga oma põllumaa selle vahendusel müüki panna. „Maaomanikud on nii teadlikuks muutunud, et pöörduvad kinnisvara hindajate poole, et saada teada, kas neile pakutakse õiglast hinda, ja selle põhjal peavad juba ise läbirääkimisi ostjatega,” seletab Lahe Kinnisvara Viljandi esinduse juht Karin Lapp.

Kui mõne aja eest said laiemalt tähelepanu metsaomanikele helistavad ja turuhinnast madalamat hinda pakkuvad kokkuostjad, siis sarnane muster toimub ka põllumaade ostul.

Lapp on oma töös näinud, et põllumaa hinnakäärid on umbes 20 protsenti, näiteks üritatakse 100 000 eurot maksev maa kätte saada 80 000 euroga. Kui tegu on hinnatud piirkonnaga ja viljaka mullaga, ollakse valmis ka rohkem maksma, aga alustada üritatakse ikka madalamalt.

Lääne-Virumaal teravilja kasvatav Rabaveere farmi juht Olav Kreen, kes on ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukoja esimees, näeb põllumaa suurema müügisoovi taga kaht põhjust.

„Selle aasta eripära on, et mõni võib-olla soovib tõesti tegevust lõpetada, aga pigem näen põhjusena seda, et rahavoogude tasakaalu ajamiseks ei müüda kogu ettevõtet, vaid osa oma maadest. Müüakse selleks, et ettevõttena saaks elus püsida ja edasi tegutseda,” seletab Kreen.

Suur on hinnas

Suurtel põllumajandusettevõtetel aitavad elus püsida ja tootmiskulu all hoida võimsad masinaid, millega pisikesel põllul miskit teha pole. Nii ongi eriti nõutud ja kallimad suured põllutükid.

Enamik põllumaade müügitehinguid tehakse 2500–3500 euroga hektari eest.

Kuna põllumaid on avalikus pakkumises vähe ja nõudlus suur, on tehingute hind paremate maatükkide eest tõusnud isegi kuni 5000 euroni hektari eest.

„Kui tegemist on viljaka mullaga ja suurema maatükiga, tehakse tehinguid keskmisest kõrgemate hindadega,” kinnitab Lapp ja pakub, et 5000eurost hektarihinda makstakse suurte, umbes 20hektariste, hea kuju ja mullaviljakusega põllu eest.

Maa-ameti turuanalüüs näitab, et viimastel aastatel on põllumaaga tehtavate tehingute arv küll kahanenud, kuid hind aina kasvab – viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud tuhande euro võrra. Kõrgeim mediaanhind oli Jõgevamaal (3406 €/ha), madalaim Hiiumaal (1721 €/ha).

Jõgevamaa Põllumeeste Liidu ja Vooremaa Viljakasvatajate Tulundusühistu juht Raul Soodla räägib, et Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa põllumaa hinna hoiab üleval hea mullaviljakus.

„Erastamise ajal siin suuri põllutükke talude kätte palju ei jäänud ja põhilised tehingud tehakse nii, et suured peremehed vahetavad suuri põllumaid,” nimetab Soodla. „Suured tükid on eriti hinnas. See annab võimaluse investeerida tehnikasse ja tehnika aitab harimise kulu kohe alla viia. Muidu lihtsalt ellu ei jää.”

Soodla sõnutsi põllumaaga tehinguid väga sageli ei tehta. „Ega keegi siin väga ei müü, suurtootjatel on jalad all ja pikaajaline äriplaan paigas. Müügile tuleb valdavalt lõpetajate maa, aga lõpetajate osa on väga väike siin kandis. Müüb see, kes lõpetab oma sidema maaga, kes elab juba linnas ja otsustab nüüd vanavanemate maa müüa.”

Soodla ei usu, et raske aasta põlluharimisega lõpetajate arvu märkimisväärselt kasvataks. „Minu teadmise järgi neid siin kandis ei olegi, suurtootjate seas kindlasti mitte, võib-olla mõnel väiksemal võib minna raskemaks,” lisab ta.

Põld rendile

Lapp räägib, et üldjuhul jäävad põllumaa rendihinnad vahemikku 70–120 eurot hektari eest aastas, aga suuremad ettevõtted küsivad märksa kõrgemat renti kui eraisikud: 150–170 eurot hektari eest aastas.

„Põllumaade rendihinnad pigem tõusevad, sest suuremad põllu- ja metsamajandamisettevõtted ostavad pidevalt eraisikutelt maid kokku ja soovivad rohkem kasu saada,” seletab Lapp. „Üha vähem on võimalusi maad soodsalt soetada. Müüjad on teadlikumaks muutunud."

On levinud ka selline kasutus, et maaomanik annab naabrile oma maa tasuta kasutada, et keegi hoiaks maa korras ja see ei võsastuks.

Põllumaade hind on kõrgem piirkondades, kus tegutseb rohkem põllumajandustootjaid ja seega on haritava maa vajadus suurem. Põllumaa hinnale avaldavad mõju maatüki pindala, boniteet, PRIA põllumassiivide registris registreeritud pindala, juurdepääsutee olemasolu ja kraavide paiknemine maatükil. Ostjad on enamasti juriidilised isikud.

TEHINGUD PÕLLUMAAGA

Seisuga 31. detsember 2017 oli maakatastri statistika põhjal Eestis 1 042 595 hektarit haritava maa

kõlvikut ja 294 833 hektarit loodusliku rohumaa kõlvikut. Kogu Eesti pindlast (v.a Peipsi ja

Võrtsjärv) moodustab see vastavalt 24% ja 6,8%.

Haritava maaga tehti mullu kokku 1253 tehingut, mis tähendab, et tehingute arv kahanes 10,8 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Tehingute koguväärtus jäi tasemele 38,2 miljonit eurot.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind küündis 2912 euroni hektari eest.

Allikas: Maa-amet