Kõva paugu asemel peletab linde laserkiir

Ilmselt kõige murevabam ja tõhusam linnupeleti on laserseade, mille saadetud kiirt linnud ohu märgiks peavad ega ei tiku enam kohtadesse, kust see kiir aeg-ajalt üle käib. Ent mis hea, see ka kallis – Agrilaseri käsilahendus maksab ligemale 700 eurot. Foto: Ain Alvela

Viljakasvatajatele teevad igal aastal tuska rändlinnuparved, kes teinekord põllu värskelt külvatud seemnest vaata et tühjaks teevad.

Enamasti paigaldatakse põldudele lindude peletamiseks liikuvaid, teinekord ka häält tegevaid käristeid, tiivikuid, linte. Viimased on praegu eriti populaarseks saanud, sest erilisi kulusid nende põlluleviimisega ei kaasne. Samas on nende tõhususki kaheldav, sest kõikide paiksete peletajate häda on see, et linnud harjuvad nendega ja mõne aja möödudes kogunevad nendest hoolimata justkui neile kaetud toidulauale teri nokkima.

Lipukeste ja hernetontide kõrval kasutavad mõned põllumehed gaasipauguteid. Iseenesest tõhus riist nii lindude kui ka metsloomade hirmutamiseks aladel, kus nende viibimine on inimesele vastukarva. Gaasipaugutit saab reguleerida päeva ja tunni lõikes, nii et etteantud ajal lajatab riist avarustesse terava, püssilasule sarnaneva jõmaka.

Ka need peletid muutuvad üha täiuslikumaks, näiteks seadeldist Vary-Scary saab programmeerida paugutama ka pimedal ajal, paljud neist on varustatud lokaalse elektritoitega. Samas on paugutajatel oluline puudus – ühes loomade-lindudega saate lahti ka naabritest. Või siis lähete nendega põhjalikult tülli.

Muu hulgas Agrilaseri linnupeleteid müüva OÜ Agri Partner müügijuht Valmar Reha märgib, et kohtades, kus suure lärmi tegemine tiheda asustuse tõttu oleks naabrite suhtes selge lugupidamatus, tasub kasutada uudset linnupeletit, mis peletab liikuva laserkiire abil. Linnud peavad seda ohuks ning tõttavad turvalisemat paika otsima.

„Erinevalt teistest linnupeletamise meetoditest ei harju linnud laserkiirega, pigem hakkavad nad pidama seda kohta ohtlikuks ja väldivad sinna laskumist, kus laserkiireseade töötab,” kirjeldab Valmar Reha seadme tõhusust.

„Laserkiir toimib ka päevavalguses, aga eriti efektiivne on see päikesetõusu ja loojangu ajal ning pilvise, vihmase ja uduse ilmaga.”

Iseäranis laseri kasutaja enda kohta kehtib ohutusnõue, et sihilikult ei vaadataks n-ö laserkiire sisse ega suunataks seda teise inimese poole. Samuti on keelatud laserkiirt suunata lennukitele.

Kui selle seadmega aga põlluservas laserkiir linnuparvele suunata, teevad nad kiiresti minekut. Valmar Reha sõnul mõjub laser hästi kuni 2,5 kilomeetri kaugusele ja peletab tulemuslikult laglesid, hanesid sookurgi ja teisi rändlinde, kes peavad enne pikale teekonnale asumist korralikult kõhtu täitma ja on seda harjunud pahatihti tegema värskelt külvatud põldudel.

Saadaval on ka täisautomaatne laserpeletaja, mis ei sunni põllupidajat ennast kõiki põlde n-ö linnuohtlikul ajal pidevalt läbi käima. Põllule kinnitatakse spetsiaalse statiivi külge laserseade, mille tööd saab programmeerida. Täpselt etteantud ajal hakkab laserkiir põldu etteantud trajektoori pidi n-ö läbi kammima.

Valmar Reha hindab, et selline automaatne seade sobib eriti hästi näiteks marjaistandusse, kus sellega saab ühest kõrgest punktist katta enamiku tootmisalast.

Põldudelt rändlindude tõrjeks on saadaval veel nn lindude peletussilmad. Need on Eyescare’i nime kandvad erekollased pöörlevad lipukesed, mille keskmes musta värvi silma kujutis. Nimelt on kindlaks tehtud, et helkiv keskosa ja kollase-musta värvi kombinatsioon on looduses hoiatava tähendusega.

Ühe peletussilma tööraadius on umbes 150 meetrit, parema tulemuse saamiseks tasub neid iga nädala järel teise kohta ümber tõsta.

Eriti peenteaduslikuks linnupeletiks võib pidada bioakustilist seadet, mis põhineb linnu häda- ja stressihäälitsuste regulaarsel väljasaatmisel.

Lindude häälitsused on salvestatud koostöös linnuteadlastega. Lindistus koosneb kümmekonnast enam levinud ehedast lindude hädakisast, seade ja kõlarid on ilmastikukindlad, ühe seadme külge saab ühendada kuni 30 kõlarit, mis siis põllu eri servadesse paigutada.

Tasub märkida, et talunik saab taotleda keskkonnaametilt toetust eri sorti linnupeletajate soetamiseks. Nimelt on võimalik saada hüvitist kuni poole tehtud kulutuse ulatuses.