Äntu mahekanadel on ruumi siblida ja muneda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Omanik Lauri Bobrovski (vasakul) ja tegevjuht Rein Miller näitavad munakaste, mis saadetakse parasjagu Pandivere mailt Äntust Tallinnasse Biomarketisse.

FOTO: Aarne Mäe

Kuula artiklit

Tänavu suve hakul võttis seni üksnes mahelihatoodetega tegelenud Lauri Bobrovski ette ja omandas ka pankroti serval vaevleva Äntu Mõisa kanalad. „Kikerikii” kaubamärgi all jõuavad Äntu mahemunad nüüd paljudesse poodidesse ja restoranidesse.

„Võtsin ettevõtte üle mai alguses ning kurss on see vee peale tuua, et Äntus kanakasvatus säilitada,” lausub Lauri Bobrovski. Koos kanadega tulid eelmistelt omanikelt kaasa ka võlad, mida praegu jõudumööda tagasi makstakse.

Lauri Bobrovski: „Tol hetkel oli ettevõte pehmelt öeldes pankrotiohus – kontod ja kinnisvara arestitud, võlgade nimekiri pikk, kontoris printeri kõrval laual neli-viis kohtutäituri kirja maksunõuetega. Kanadel jätkus sööta vaid mõneks päevaks ...”

Järvamaal Koeru kandis „Sirloini” nime all vinnutatud lihasnäkke ja teisi mahelihatooteid tootev ettevõtja käis juba kaks aastat tagasi Äntu kanalate toonase omaniku Jüri Silla jutul ühe koostööplaaniga, kuid siis jäi asi soiku. Nüüd võeti teekond uuesti ette. Just „mahe” on märksõna, mis noormeest Äntu poole vaatama pani.

„Sellises olukorras, mis siin valitses, on ikka kõhklusi, aga teisalt näeme siin potentsiaali, sest mahemunade järele turul nõudlus ainult kasvab, see julgustas,” räägib ta.

Loomakaitsjate üha laienev tegevus ja maailmas levivad trendid on vesi Äntu mahekanalate veskile, kuid see ei olnud kanalate ostu pärispõhjuseks. „See on minu jaoks ka ikkagi põhimõtteline küsimus,” täpsustab Bobrovski.

Nimelt on loomakaitsjad pikka aega võidelnud selle eest, et kanad oleksid vabapidamises ning puurikanade mune ei müüdaks. Äsja teataski Rimi Baltic oma otsusest loobuda puurikanade munade müügist. Otsus kehtib nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ning rakendub järk-järgult, lõppeesmärgiks on võetud müüa vaid puurivabade kanade mune hiljemalt aastaks 2025.

Äntu Mõisa kanakari on mõne kuuga kasvatatud kolmekordseks, kasvamist plaanitakse veelgi. Kõik nad on nn vabapidamises, lisaks saavad ainult mahesööta.

Omaniku sõnul on mahekana pidamiseks konkreetsed nõuded söödale ja elutingimustele. Kanad peavad saama vabalt liikuda, ühe ruutmeetri kohta tohib olla kuni kuus kana. Veel on neil võimalus käia siblimas ka väljas.

Mahesöödast suurem osa ostetakse praegu veel sisse, kuid tulevikus peaksid Äntu kanad sööma valdavalt Äntu enda mahepõldudelt saadud sööta.

Tegelikult on vabapidamise kanu kulukam kasvatada ja sellevõrra on mahemuna hind mõnevõrra kallim.

Mahemunad on moes

Äntu munasid müüakse suuremates linnades ketikauplustes ja ökopoodides, kusjuures nõudlust oleks rohkemgi, kui vaid toota jõuaks. Omaniku sõnul on igati positiivne, et ka paljud jaemüüjad on aru saanud, et tähtis pole vaid see, mida me sööme, vaid ka see, kuidas on toit saadud. Tõsi ta on, et mahetoit imbub üha enam meie toidulauale.

Eestis on teisigi mahemunatootjaid, Äntu Mõis on selles nišis Eesti suurim.

Umbes kuu aja eest OÜ Äntu Mõis tegevjuhiks kutsutud Rein Miller räägib, et ettevõttes on praegu tööl kümme inimest ja efektiivsust üritatakse veelgi tõsta. „Praegu tehakse palju tööd käsitsi, mis on raske inimestele ja võtab rohkem aega,” ütleb ta. Tulevikus kavatsetakse kaasata rohkem automaatikat.

Lähedal oma talus teravilja kasvatav Miller lisab, et lisaks munamüügile käiakse mööda Eestit kanaringidel huvilistele eluslinde müümas ja selle vastu on talupidajatel püsinud väga elav huvi. Kodupidajatele müüakse nii noorlinde kui ka neid, kes on juba aasta munenud. Äntu vabakasvatatud kanad on siblimisega juba harjunud ja kohanevad ka taluperes puurikanadest hoopis paremini.

Viimasel ajal on täheldatud isegi selliseid kanaostjaid, kes võtavad lastele rõõmuks isa ehitatud kanakuuti üks-kaks lindu, et tänapäeva linnastunud lastel tekiks arusaam, et munad ei kasva poes.

Härra Filee jõudis mahemunadeni jäätise kaudu

Eestis ja Kopenhaagenis piimanduse alal tudeerinud Lauri Bobrovski oli 25aastane, kui otsustas hakata oma äri tegema. Nimelt oli talle üks sõber lausunud, et kui tahad elus äri tegema hakata, siis tuleks enne 30. eluaastat ikka märk maha panna.

Noor mees, kes on Maagi piimatööstuses ametis olles töötanud välja Eesti parimaks piimatooteks nimetatud Kreeka jogurti, ostiski rikkis pehme jäätise masina, putitas selle korda ja hakkas laatadel jäätist müüma. Aparaadile kulutatud raha teenis ta peagi tagasi.

Seejärel, see oli paar aastat tagasi, hakkas ta Järvamaal Vahukülas seisma jäänud tuttava lihatööstuses lihanäkse ehk vinnukaid tootma, mis praegu juba isegi mitmesse riiki ekspordiks lähevad.

Lisaks eri maitsega vinnutatud lihale tehakse seal suitsuvorsti, viinereid, sardelle ja nüüdsest osutatakse ulukiliha töötlemise teenust.

Ettevõtte nimi „Sirloin” tähendab inglise keeles välisfileed. Kui see kirjutada lahku, Sir Loin, võib seda mõista kui Härra Filee.

OÜ Äntu Mõis

• Asub Väike-Maarja vallas Äntu külas

• Toodab mahemune ja müüb mahekanu

• Praegu 9000 kana

• Põllumaad umbes 80 hektarit

Tagasi üles