Eesti päike hellitas tšillisid

„Päikeseline suvi sobib lõunamaisele viljale hästi, mida tšilli ju kahtlemata on,” sõnab talu peretütar Katrin Pärn. Foto: Tiit Efert

Tšilli kasvatamisele keskendunud Metste talus pandi tänavu vähem taimi kasvama kui mullu, ent saak oli sellest hoolimata hulga parem.

Pärnumaa kagunurgas Kärsu külas asuv Metste talu jääb linnade vahele. Pärnusse on 50 kilomeetri ringis, Viljandisse kümmekond kilomeetrit vähem. Sellises vaikses paigas tuleb ellujäämiseks leida endale kohapeal tulutoov tegevus. Metste talus kasvatatakse tšillit, mis on eeskätt lõunamaine taim. Tänavune aasta näitas, et Eesti suvigi võib tšillile kenasti sobida.

Taimi vähem, saak suurem

„Päikeseline suvi sobib lõunamaisele viljale hästi, mida tšilli ju kahtlemata on,” sõnab talu peretütar Katrin Pärn. Kuigi kevad näis tavapärane, valmisid sooja ilma tõttu esimesed viljad juba juuli algul. Tavaliselt võetakse saagikoristus ette alles septembris.

Suve lõpus tehti mitu koristust ja juba mõne nädala pärast olid taimed jälle vilju täis.

„Sellist saaki poleks osanud oodata, eriti võrreldes mulluse saagiga,” räägib Katrin, meenutades, kui vihmased ja pimedad mullune suvi ja sügis olid. 

Tšillihooaeg algab veebruari alguses, kui talu perenaine Vaike Pärn külvab seemned pottidesse ning soojendab ja valgustab neid päevavalguslampidega. Märtsis tuuakse potid köetavasse kollektsioonihoonesse. Talus on kolm kasvuhoonet: ühes kasvatatakse tšillit endale, teises müügiks ja kolmandas on kollektsioon, kus leiab igast sordist paar-kolm taime.

Tšillit kasvatatakse Metste talus juba aastaid. Vaike lõpetas 1977. aastal Olustvere Sovhoostehnikumi agronoomina. Talu on ühe pere käes olnud juba aastast 1927. Seal on kasvatatud vilja, peetud loomi, tehtud heina. Aga on ka kasvatatud paprikaid, tomateid, kurke. Aastaks 2011 oli köögiviljakasvatus saanud sellised mõõtmed, et saadusi hakkas üle jääma, ja peretütar Katrin registreeris end ettevõtjaks.

Sibul ja tšillid

Esimene edukas müügiartikkel oli suur salatisibul, mida sel ajal eriti keegi ei kasvatanud, kuid uudishimulik tarbija võttis selle kiirelt omaks. Järgmisel aastal lisandusid porgandid ja oad, köögivilja- ja maitsetaimed.

Seejärel aga juhtusid ette uute tšillide seemned, mida ei põlatud proovida. Kuna taimed kasvasid kenasti, jõudsid tšillikaunad Metste laadaletil müüki. Ühest tšillisordist sai peagi viis, siis juba kümmekond, ja järsku üle seitsmekümne.

Eelmisel aastal oli eri sorte kasvamas 126, tänavu sadakond. Ilmselt edaspidi enam nii rikkalikku kollektsiooni ei talletata.

„Oleme endale huvipakkuvad sordid ära näinud ja märkmeid teinud, mis sordist täpselt mida teha tasub ja saab,” räägib Katrin. „Talvel otsid internetist, reisidelt ja tuttavate kaudu uusi põnevaid seemneid ja kui kasvatatud taim tõepoolest hea ja huvitava saagi annab, on põhjust seda uuesti kasvatada.”

Katrinile meeldibki eeskätt seemnejaht, emale seevastu taimede kasvatamise protsess. Isa on see, kes ei tarbi vist ühtegi toitu ilma tšillita. Isegi 93aastane vanaema sööb mahedamat tšillit hoidistes ja salatites. Vaike peab ennastki suureks tšillisõbraks, kuigi hindab leebemaid sorte.

Tänavu laiub kuuendikul müügikasvuhoonest maailma kõige tulisem tšillisort ’Carolina Reaper’, sama palju on väga vürtsikat ʻTrinidad Moruga Scorpioni’. Kõige nõutum kaup on aga samuti tuline ʻHabanero’, seda ongi kasvuhooneis kõige rohkem.

Kliendid juba teadlikumad

Talul on välja kujunenud oma klientuur, kes teab, mis on tšilli ja kui tulist soovitakse. Kui varem läks suur osa saagist Tallinna restoranidele, siis nüüd on tavatarbijate osakaal kasvanud. „Meie saak on väga hooajaline, restoranid vajavad aga värsket tšillit aasta läbi,” selgitab Katrin.

Toodangut müüakse laatadel ja postitatakse pakiautomaati. Tehakse pulbreid, moose, marinaade ja külmutatakse. Niikaua, kui kannatab, müüakse värskelt. Enda tarbeks valmistatakse kastmeid, salateid ja teisi hoidiseid.

Vaike sõnab saladuslikult, et sel sügisel on tal uus tšillimoos. Katsetamisel on ka paar desserti, aga neid on pererahva sõnul veel vara tutvustada.

Tšillide kasvatamine on teinud Metstest Romantilise Rannatee kaardil teematalu. Talu külastavad grupid eri piirkondadest, ka naaberriikidest.  

„Otsivad ise üles, helistavad, kirjutavad,” sõnab Katrin. Alati pannakse sel puhul püsti talupood, kus pakutakse lisaks värskele tšillile hoidiseid ja talus küpsetatud leiba. Kevaditi saab tšillitaimi kaasa osta.

KOMMENTAAR

Anne Grünberg, Üvasi talu perenaine:

ʻHabanero’ läheb juustu sisse

Kasutame Üvasi juustu sees Metste talu ʻHabanero’ tšillit. Oleme teinud tšilliga grilljuustu, mis maitseb inimestele väga hästi. Seda juustu saab osta laatadelt, kuniks jätkub, tavaliselt pärastlõunaks saab otsa. Saab ka poest: Tartu Lõunakeskuse Taluturg, Põlva Tillu kohvik, Võru Maksimarket. ʻHabanero’ tšilli on hea, oleme sellega väga rahul.