Linnapiimatooted toovad piimast suuremat tulu

Sigrid Koorep
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et tublist piimasaagist tõuseks tulu, on seda tarvis enne eksporti siin Eestis väärindada.
Et tublist piimasaagist tõuseks tulu, on seda tarvis enne eksporti siin Eestis väärindada. Foto: Urmas Luik

Aasta esimese kuue kuuga toodeti lehma kohta Eestis 4660 kilogrammi piima, mis on suurim esimese poolaasta näitaja. Ent suure koguse üle rõõmustades tuleks edaspidi veel rohkem pilk suunata ühistulisse piima väärindamisesse.

„Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal suurem kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Rõõmu teeb ka see, et loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule. Samas tuleks edaspidi teha oluline samm ühistulises piima väärindamises.”

Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Kalev Karisalu sõnul tuleks suunata pilk kaubale, mis läheb ekspordiks. „Et rohkem töödeldaks Eestis,” lausus ta.

Populaarsed linnapiimatooted

Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, see on mullusest viie protsendi võrra madalam. Seega tuleb mõelda, mida piimast teha, et see tooks rohkem tulu. Tulu toob ikka kallima kraami tootmine. Vastupidi piimapulbritele ja võile, mis on masstoodang, oleks hea suurendada just lisandväärtusega kraami, mis ei lähe edasi töötlemisse. Kalev Karisalu tõi välja juustud ja linnapiimatooted, nagu jogurtid ja kõiksugu magustoidud.

„Seesugune kraam, mis on populaarne ja mille eest makstakse rohkem,” ütles ta lihtsa valemi ja tähendas, et juustud on hea näide.

Eesti ongi kujunenud juba omamoodi juustumaaks. Umbes poolest Eestis toodetud piimast tehakse juustu või kohupiima ja juustupartiid on jõudnud välja Jaapanisse. Kui üldiselt määrab piimatoodete eksporti säilivusaeg, siis juust annab sellele kriteeriumile hõlpu.

Muude toodetega, nagu näiteks jogurtid, tuleb säilivusaega silmas pidades piirduda lähemate riikidega. Kuid eksporditakse ka toorpiima. Seda läheb meilt palju näiteks Leetu, kus on suured tööstused, kes siit ostavad. Nii võib kujuneda olukord, kus Leedust tulnud piimatootel on sees Eesti lehma piim.

Loomulik kasv

Piima toodeti Eestis 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on kolm protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Selline tulemus ei ole Kalev Karisalu sõnul kindlasti üllatus. 4660 kilogrammi kuue kuu jooksul lehma kohta on pigem aretuse ja kvaliteetse sööda tulemus.

„See on aasta-aastalt natuke tõusnud ja see on loomulik,” lausus ta. On riike, kus keskmine on veel suurem. Euroopa Liidus näiteks Taani, ent teada on, et Iisraelis on toodang veelgi parem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles