Minister õpetas vale-õunamoosi tegema

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tänavu tuli Kaia Iva õunafestivalile vale-õunamooside ehk moosidega, kus õun oli vaid üks komponent. Moose oli ta välja pannud 13.

FOTO: Kuido Saarpuu

Kuula artiklit

Oktoobri alguses Türi õunafestivalile sattunu võis kergesti altvedamise ohvriks sattuda. Sööd justkui päris õiget moosi, ometi on maitse selline, et saa nüüd aru, mis selle täpselt annab. Vale-õunamooside tegemist õpetas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva isiklikult.

Ilm õunafestivalile tulnuid ei soosinud ja kui laadaalal kippus huvilisi, nende vihmakeepe ja varje napiks jääma, siis Türi kultuurikeskuses oli rahvast murdu. Õunanäitus meelitas inimesi ligi, veel rohkem tunglemist oli laua juures, kuhu oli ritta sätitud hulk moosipurke. Astu aga ligi, meki, avalda arvamust ning võta järeletegemiseks retseptid koju kaasa. Selgitusi jagas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Õunamoosist saab maasikamoos

Festivali üks osa on näitused ja põnevad hoidised. Õunafestivali korraldaja Triin Pärna meenutas, et hoidisenäitus ja maitsmine on igal aastal väga populaarne.

Kaia Iva hoidised olid õunafestivalil väljas ka kaks aastat tagasi. Nii toona kui tänavu oli uudistamist omajagu. „Inimestele meeldis uudne mooside valmistamise tehnika, mida osa küll juba kasutab, kuid paljud pole sellest kuulnudki,” ütles ta.

Iva õpetuse järgi käib see nii: õuntest südamikud välja, õunad veega vaiksel tulel pehmeks keeta, seejärel saumikseriga ühtlaseks massiks purustada. Ei ole vaja õunu koorida ega tükeldada, kõik on imelihtne.

„Ka tasub teada, et lisandid annavad lõpptulemuseks uue moosi,” lausus ta. „Kui võtad sügavkülmast maasikaid ja paned õunamoosile lisaks, saad lõpuks maasikamoosi. Samamoodi on näiteks mustade sõstardega. Lisandid, mis sest, et põhikomponent on õun, annavad tulemuseks täiesti uue moosi.”

Ka tasub teada, et eri õunasordid annavad isesuguse õunamoosi. „Näiteks martsipaniõunast ei tasu üldse õunamoosi keeta, tulemus on maitsetu ja/või läila,” tõi ta välja. „Martsipaniõuna ennast süüa on ju hea, kuid kuna õunas pole hapukust, tuleb moos maitsetu. Üldiselt on nii, et suveõunast tuleb vedelam, aga talveõunast paksem moos. Kui on maitsekas õun, tuleb sellest ka hea moos.”

Tänavu tuli Iva õunafestivalile valeõunamooside ehk moosidega, kus õun oli vaid üks komponent.

Moose oli ta välja pannud 13, suurimat elevust tekitasid need, milles oli kasutatud näiteks konjakit. „Alkohol keeb välja, lõppmaitse on aga mõrkjas,” selgitas Iva. „Näiteks moos, kus kasutasin õuna, musta sõstart ja konjakit. Tulemus oli moos, mis sobib ideaalselt soolase toidu kõrvale, aga ka vahukoore või toorjuustukreemi peale. Moos pole läila, mõrkjus annab juurde uue maitsenüansi.”

Klassikalist õunamoosi oli pakutavate mooside seas vaid üks. Ülejäänutes kasutas Iva õuntega võrdselt suvikõrvitsat. „Nii hakkasin kunagi tegema ühel nigelal õunaaastal,” meenutas ta. „Suvikõrvits annab lisaks massile ka mahedama ja siidisema maitse.”

Moos, kus suvikõrvitsat oli õuntega pooleks, sai 2,5 tundi kestnud maitsmisrallil esimesena otsa.

Kaia Iva tunnistas, et tema sügisene hoidistamistegevus sõltub konkreetsest aastast ja saagikusest. „2018. aasta sügisel tegin sisse pigem soolaseid asju, näiteks pitsa peale sobivaid segasalateid ja supipõhju. Moositeo võtsin ekstra ette õunafestivali tarbeks. Viimasel ajal, kui ma üldse õunamoosi keedan, siis tulemuseks on ikka pohla, jõhvikat või alõtšat kasutades saadud hapud moosid. Need sobivad tordi ja rullbiskviidi vahele, teisisõnu lisandiks.”

Ka Kaia Iva enda lemmik oli õuna-mustasõstramoos, mis keedetud konjakiga. Laste lemmikmoosis oli õunu ja maasikaid pooleks. Tulemus – hea pannkoogimoos.

Õunafestival on leidnud oma koha

Kaia Iva tõdeb, et hoidistamine on kasvav trend. „Meilgi kodus on igast sõstrast üks, paar õunapuud. Kõike on täpselt nii palju, et jõud üle käiks. Inimesed teevad ja tahavad hoidiseid teha,” on ta tähele pannud. „Oluline on ise proovida ja katsetada. Tulemus tekib mõnikord juhuslikult, aga juhus ei tule siis, kui üldse mitte teha.”

2014. aastal kuulutati Olustvere hoidisemessi võitjaks just Kaia Iva moos „Aprikoosi pai”. See kahevärviline moos osutus parimaks enam kui 70 hoidise seas.

Tänavuselt festivalilt ei puudunud laadaala, kust sai osta tavapärast laadakaupa, vorstist-singist õunte ja tšillipiprani.

Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe hindas õunaaasta heaks. „Soe suvi mõjus väga hästi ja õunad on suured. Muidugi, väga kuiv oli ja õunapuid tuli nädalate kaupa kasta,” ütles ta. „Herilased piirasid rohkem suvesorte. Talvesordid on tugevama koorega ja nendega muret ei olnud.”

Türi kultuurikeskusse näitusele oli Rebase talu pannud välja 67 sorti õunu. Tasub märkida, et talus kasvab lausa 120 sorti õunapuid. Valik tehti inimeste huvist lähtuvalt. Õunafestivali külastajad tahavad näha ikka vanu ja klassikalisi sorte.

„Õunaaasta oli hea, küll aga oli õunakoid palju,” nõustus ka Kaia Iva. „Püreed keetes see väga ei häiri, seal saab ära kasutada ka kehvema õuna.” Õunafestivalile oli Rebase talu pererahvas tulnud kaubikutäie, oma paarisaja kilogrammi õuntega, mida oli 12 sorti.

Kauplejate vähesuse üle Tiigemäe ei kurtnud. Samuti ei nurisenud ostjad hindade üle. „Meil on palju selliseid õunasorte, mida poest saada ei ole. Ka oskavad inimesed õnneks ehtsaid Eesti õunu hinnata, müügiks läheb üldiselt kõik, hinnatakse nii magusaid kui ka hapukamaid sorte,” selgitas Piia Tiigemäe. „Isegi vihmane ilm ei mõjunud kauplemisele halvasti.”

Tšillid lisasid vürtsi

Pärnumaal tegutseva Metste Aiandustalu letilt sai osta näiteks sibulaid, sibulasegusid, tšillipulbreid ja värskeid piprakaunu. Viimaseid pakuti teravusastme järgi kahes eri korvis, mis olid värvikirevaid, kuid tuliseid mummusid triiki täis.

Metste aiandustalu tegevjuht Katrin Pärn kõneles, et piprausku inimesi tuleb üha juurde. Seda on näha juba Soomes, kus on hulk piprafarme ja tulist kraami armastavaid inimesi.

Ka Türi õunafestivalil sattus pipratelgi juurde ikka ja jälle uudistajaid. „Eestlane tuleb oma huviga soomlastele usinasti järele,” kinnitas Pärn.

Metste aiandustalu oli õunafestivalil väljas esimest korda. Vabariigi juubeliaasta auks kasvas Metste talus 100 tšillisorti. „Oli hea tšilliaasta. Need valmisid varakult, juba augustis oli kasvuhoones väga värviline,” rääkis Katrin Pärn.

Türi valla sünnipäevakuud kuulutav õunafestival toimus üheksandat korda.

Tagasi üles