Tänavu tuli Iva õunafestivalile valeõunamooside ehk moosidega, kus õun oli vaid üks komponent.
Moose oli ta välja pannud 13, suurimat elevust tekitasid need, milles oli kasutatud näiteks konjakit. „Alkohol keeb välja, lõppmaitse on aga mõrkjas,” selgitas Iva. „Näiteks moos, kus kasutasin õuna, musta sõstart ja konjakit. Tulemus oli moos, mis sobib ideaalselt soolase toidu kõrvale, aga ka vahukoore või toorjuustukreemi peale. Moos pole läila, mõrkjus annab juurde uue maitsenüansi.”
Klassikalist õunamoosi oli pakutavate mooside seas vaid üks. Ülejäänutes kasutas Iva õuntega võrdselt suvikõrvitsat. „Nii hakkasin kunagi tegema ühel nigelal õunaaastal,” meenutas ta. „Suvikõrvits annab lisaks massile ka mahedama ja siidisema maitse.”
Moos, kus suvikõrvitsat oli õuntega pooleks, sai 2,5 tundi kestnud maitsmisrallil esimesena otsa.
Kaia Iva tunnistas, et tema sügisene hoidistamistegevus sõltub konkreetsest aastast ja saagikusest. „2018. aasta sügisel tegin sisse pigem soolaseid asju, näiteks pitsa peale sobivaid segasalateid ja supipõhju. Moositeo võtsin ekstra ette õunafestivali tarbeks. Viimasel ajal, kui ma üldse õunamoosi keedan, siis tulemuseks on ikka pohla, jõhvikat või alõtšat kasutades saadud hapud moosid. Need sobivad tordi ja rullbiskviidi vahele, teisisõnu lisandiks.”
Ka Kaia Iva enda lemmik oli õuna-mustasõstramoos, mis keedetud konjakiga. Laste lemmikmoosis oli õunu ja maasikaid pooleks. Tulemus – hea pannkoogimoos.
Õunafestival on leidnud oma koha
Kaia Iva tõdeb, et hoidistamine on kasvav trend. „Meilgi kodus on igast sõstrast üks, paar õunapuud. Kõike on täpselt nii palju, et jõud üle käiks. Inimesed teevad ja tahavad hoidiseid teha,” on ta tähele pannud. „Oluline on ise proovida ja katsetada. Tulemus tekib mõnikord juhuslikult, aga juhus ei tule siis, kui üldse mitte teha.”