Meie lõhelistele on otsustav päev

Lõhe ei tule sugugi vaid Norrast. See pirakas püüti välja mõned aastad tagasi Pärnu jõest. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Täna Luksemburgis peetaval põllumajandus- ja kalandusnõukogul lepitakse kokku Läänemere kalakvoodid järgmiseks aastaks. Eesti jaoks on sel korral istungil olulisim Soome lahe lõhepüük.

„Käes on aasta oodatuim kalanõukogu, sest lukku lüüakse Läänemere püügivõimalused järgmiseks aastaks,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Kalanõukogu istungid on kõike muud kui kuivad läbirääkimised. Kuigi ülekaalus on liigid, mille püügivõimalustes lepitakse kokku kiiresti ja üsna üksmeelselt, on alati ka noid kalu, kelle kvootide osas on emotsionaalseid eriarvamusi.”

Eestile on tänaselt kohtumiselt oluline naasta sobiva lahendusega Soome lahe lõhe kui püüki piirava varu probleemile. Täpsemalt soovib Eesti lahendada olukorra, kus lõhekvoodi täitumisel võrgupüük kohe kinni pannakse.

„Lõhe on meie kalurite jaoks kaaspüügiliik ja kvoodi ammendumisel peaksime sulgema kogu rannapüügi nakkevõrkudega. Meie ettepanek on lahendada olukord paindlikkusega, lubades püüda 20% Läänemere avaosa lõhekvoodist Soome lahes neil liikmesriikidel, kel mõlemas eelmainitud piirkonnas kvoot. Seal hulgas Eestil,” rääkis minister.

Kiisler lisas, et Eesti on teinud suuri pingutusi lõhejõgede seisundi parandamiseks ning see on toonud kaasa lõheliste arvukuse suurenemise. „Võrgupüügi sulgemine meriforelli püügi tippajal annaks suure tagasilöögi meie pingutustele lõheliste seisundi parandamisel,“ rõhutas ta.

Samuti lepitakse kohtumisel kokku muudes meile huvipakkuvates Läänemere kvootides, näiteks avaosa räime ja Liivi lahe räime ning kilu püügis. Kilu ja Liivi lahe räime osas on oodata kvooditõusu ja avaosa räime osas -langust, seda vastavalt varu kõikumisele.