Taimetark: Hilissügise marjad

Kuna lodjapuu marjad on toorelt pisut mürgised ja mõru maitsega, tuleks neid enne tarvitamist külmutada või kuumtöödelda. Foto: Lea Margus

Must leeder on heitleheline puu kuslapuuliste sugukonnast, leedrite perekonnast. Kasvab parasniisketel muldadel, allikate ja kraavide läheduses. Euroopas levinud ja kaua kasutatud, Eestis kasvab rohkem Lääne-Eestis ja saartel. Kasutatakse palju iluaianduses, kuid tihtipeale aretatud sorte, millel raviomadusi pole. Samas oleme Karepa ravimtaimeaias istutanud leedrid metsaserva, kus muld kipub suvel läbi kuivama.

Raviks ja gurmeetoiduks kasutatakse õisi ja marju. Õitseb juulis, marjad valmivad aga oktoobris ja on musta värvi, meenutades maitselt natuke mustikat. Kogutakse täisküpseid marju, poolvalminud on mürgised. Neist saab teha siirupit, mahla, marmelaadi, kisselli, lisada kompottidesse ja muudesse hoidistesse, küpsetistesse. Ise olen teinud enamasti siirupit ja lisanud pisut sidruni, ebaküdoonia või muud haput mahla. Marjade kuivatamine on energiamahukas, aga toidukuivatiga siiski võimalik. Samuti võib marju külmutada ning talvel smuutisse ja jogurtile lisada.

Marjadel ja õitelgi on külmetushaigusi raviv, palavikku alandav ja immuunsüsteemi tugevdav toime. Eriti tõhusaks peetakse neid gripi sümptomite leevendamisel – leedrimarjad on üks väheseid, mis aitavad ka siis, kui grippi juba põetakse.

Lisaks marjade võimsale immuunsussüsteemi tugevdavale toimele on leitud, et need aitavad astma, diabeedi, liigse kolesterooli, kehva nägemise, närvihaiguste, seljavalu, kuseteede põletike ning bakteriaalsete ja viiruslike põletike korral, tugevdavad veresooni. Pikka aega suurtes kogustes ei soovitata kasutada, sest võivad tekitada kaaliumipuudust ja see omakorda häirib südame tööd.

Leedrimarjad sisaldavad orgaanilisi pigmente, tanniine, aminohappeid, karotenoide, flavonoide, suhkrut, rutiini, A-, B- ja suures koguses C-vitamiini. Raviomaduste kõrval on leedrimarju kasutatud villa ja juuste värvimiseks ning toiduainetööstuses värviandjana.

Lodjapuu on heitleheline luuviljaline põõsas kuslapuuliste sugukonnast, kasvab paestel pindadel, kadakatega tihti samas kohas, eelistab niiskemat pinnast. Septembri lõpus saavad valmis marjad, mis on erkpunased, läbipaistvad ja sisaldavad ühte seemet. Lehed, mis meenutavad vahtralehti, värvuvad kollakaspunasteks.

Toimeained: orgaanilised happed, karotiinid, pektiinid, sahhariidid, tanniinid, C-vitamiin (rohkem kui tsitrusviljades), rutiin, P-, K-, B-vitamiin, flavonoidid, mineraalid.

Marju tulebki korjata septembri lõpust oktoobri keskpaigani, siis on need valmis ega pole veel öökülmadest rikutud. Ka linnud pole veel jõudnud kõiki ära süüa. Kuna toored marjad on pisut mürgised ja mõru maitsega, tuleks neid enne tarvitamist külmutada või kuumtöödelda. Parim viis on hoida neid enne siirupi, mahla või moosi valmistamist sügavkülmas. Looduses öökülmade saabumist oodata ei tasu, sest linnud jõuavad ette ja marjad muutuvad pealegi selleks ajaks koledaks. Kuivatada võib, kuid nende veesisaldus on suur ja see on aeganõudev töö. Kuivatamise eel tasub marju päikese käes närvutada, näiteks verandal, ja alles siis panna toidukuivatisse. Kuivatatud marju võib lisada meele ja pirukatele.

Sügavkülmast võetud marjad võib köögikombainis või pudrunuiaga peenestada, siis kivid välja sõeluda ja keema ajada. Moosisuhkrut lisades saab ilusa siirupi, mida kasutada kookides või miks mitte morsi valmistamiseks. Marmelaadisuhkruga saab tarretise.

Lodjapuumarja hoidised on ilusat veripunast värvi ja neid saab kasutada toidu kaunistuseks. Maitse on mõrkjas, mis mõnele ei pruugi meeldida, kuid ise pean seda siirupit gurmeetoiduks, kasutan seda näiteks vahukooretordi põhja immutamiseks.

Mõrkja maitse kompenseerivad lodjapuumarjade raviomadused. Neist on abi kehvveresuse, mineraalivaeguse ja külmetuse korral, tõstavad organismi vastupanuvõimet haiguste ajal, hävitavad mikroobe ja viiruseid, aitavad taastuda pärast rasket haigust. Pikemal tarvitamisel alandavad kolesteroolisisaldust veres, toimivad rahustavalt, annavad rahulikuma une, parandavad seedimist ja stimuleervad sapieritust, parandavad südame tööd, puhastavad maksa ja verd, stimuleerides mürkide ja raskmetallide väljutamist. Venemaal on lodjapuu väga hinnatud loodusravim, sellest on laulgi tehtud.

Lodjapuukoort, mida saab ka juba korjata, kasutati vanasti suure vereeritusega menstruatsiooni ja emakaverejooksu korral. Ka on koort kasutatud välispidiselt mitmesuguste nahaprobleemide vastu, nagu ekseemid, lööbed, vistrikud, sügelised.

Ilmateade lubab ilusat ilma, nii et praegu on õige aeg minna värvirohkesse metsa tervist ja ande koguma.