Eesti Maaülikooli Mahekeskusel tuleb 10. sünnipäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/11/11487584t1heaf5.jpg)
Tarbija on harjunud põllumajandussaaduste valikul otsima ikka odavamat kaupa. Seejuures unustatakse sageli uurida, kui palju on saaduste kasvatamisel kasutatud taimekaitsevahendeid, et saada suurt saaki ja seda hiljem odavalt müüa.
Eriti tähtis on ostjal teada, kas põllumajandussaaduste kasvatamisel on kasutatud GMOsid või sünteetilisi pestitsiide, mis võivad olla tervisele kahjulikud. On kurjast, et regulaarsete kontrollprogrammide raames ei määrata toidu glüfosaadi (Eestis enim kasutatud umbrohutõrjevahendi Roundup toimeaine) jääkide sisaldust, mis WHO vähiuuringute andmetel tekitab inimestel kasvajaid. On selgunud, et herbitsiidid võivad olla mürgised isegi vihmaussidele ja pidurdavad nende arengut.
Sihtasutus EMÜ Mahekeskus on tegutsenud ligi kümme aastat ja püüdnud selgitada mahepõllumajandust, aga ka taimekaitses laialt kasutatavate sünteetiliste pestitsiidide kahjulikkust keskkonnale ja tervisele.
13. septembril kutsus maaülikool kõiki põllumajandustoodete mahekasvatusest huvitatuid Jüri ja Jaan Tõnissonile kuulunud „TõnissoniWennaste Aia-äri” häärberisse mahekeskusse, et selgitada maheviljeluse tähtsust ja anda nõu mahesaaduste kasvatamisel.
Professor Anne Luik andis põhjaliku ülevaate mahepõllumajanduse vajalikkusest ja tutvustas koos dotsent Liina Talgrega katselappidel mahepõllumajandussaaduste kasvatamist. Eriti tähtis on mahekasvatuses mulla viljakuse säilitamisel külvikordade vaheldus ja orgaaniliste väetiste – sõnnik, kompost, haljasväetised ja liblikõielised kultuurid – kasutamine.
Anne Luige sõnul on mahekeskuse katselappidel kasvavaid põllumajanduskultuure ja köögivilju eriti vaja tutvustada noortele ja lastele, kes elavad kortermajas ja kellel pole maal vanavanemaid ega muid sugulasi, kes kasvatavad köögivilju, puuvilju ja teravilju.
Mahekeskuses on nende võimalus näpud mullaseks teha ja isegi seemneid kasvama panna. See on iseäranis tähtis tänapäeval, kui koolidel puuduvad kooliaiad, kus lapsed saaksid köögivilja- ja puuviljakasvatuse praktilise kogemuse ja tutvuda ka teraviljade kasvatamisega. Tänapäeval on paljudel ainus võimalus köögiviljade ja põllumajanduskultuuridega tutvuda toidukaupluses.
Mahepõllumajanduses ei ole lubatud kasutada sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Mahepõllumajandus ei kahjusta tervist ja on keskkonnasäästlik.
Ringkäigul tutvustati Jüri Tõnissoni istutatud ligi saja aasta vanuseid veel elujõulisi kõrgeid õunapuid, mis olid mahedaid õunu täis ja mida kohaletulnutel lubati kaasa võtta.