Naabri kinnistule kukkunud tamm tõi 9000eurose arve

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Septembri lõpus laastas torm eriti jõuliselt Pärnumaal Valgerannas, kus kukkuvate mändide all said kannatada nii majad kui ka autod.

FOTO: Urmas Luik

Kuula artiklit

Sügistormid pillutavad oksi ja langetavad puid – tihti ka majade peale. Hea, kui on olemas kindlustus, sest vastasel korral võib kahju olla väga suur. Näiteks murdus tänavu tormiga tamm, mis kukkus naabri kõrvalhoonele ja selle ees seisnud autole. Kahju oli üle 9000 euro.

Kannatanu oli Ifis kindlustatud ja kindlustus hüvitas talle kahju, aga esitas hiljem nõude naabri vastu, kelle maalt puu kukkus. „Paraku naabril vastutuskindlustus puudus ja murdunud tamme tekitatud kahju tuli tal korvata,” ütleb If Kindlustuse varakahjude grupijuht Lauri Nõu.

Taoline nõue ei meeldi mitte kellelegi. „Olukord, kus kinnistuomanik vabaneb vastutusest, on pigem harv. Näiteks siis, kui ilmastikuolud on väga ekstreemsed, aga antud juhtumil ei saanud ilmaolusid mitte kuidagi lugeda Eesti kohta ekstreemseteks,” seletab Nõu. „Kindlasti tulevad sellised nõuded halva üllatusena, kuid meil kõigil on võimalik end kaitsta, kindlustades kinnisasjast tulenev vastutus. See aga ei tähenda, et siis ei peaks kontrollima puude olukorda, kuna kindlustus hüvitab ootamatud õnnetusjuhtumid.”

Kui suuremate tuulte aegu seiravad majaomanikud mureliku pilguga ligidal asuvaid puid, siis kindlustuse töötajad seavad hommikuks vaimu valmis. „Kui tuleb torm, siis teame, et puud kipuvad kukkuma majadele, autodele, aedadele, ja hommikul oleme valmis, et hakkab kahjujuhtumeid tulema,” nendib Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. „Seda nägime ka viimase tormi aegu, kus torm tegi kohati korralikku laastamistööd.”

Kas kindlustus maksab?

Gildeni sõnutsi ei ole neil ette tulnud säärast kahju, et puu otse keset maja kukuks, küll aga juhuseid, kus puu kukkudes riivab maja fassaadi. Selline kahju jääb enamasti paari, vahel kuni viie tuhande euro kanti.

Kui maja on kindlustatud, siis puu kukkumisest tekkinud kahju ei pruugi kindlustus siiski alati korvata.

Nõu soovitab oma kindlustuslepingust vaadata, et sellel oleks piisavalt lai kaitse ja kõik hooned oleksid ikka poliisile märgitud. „Kindlustusjuhtumi põhitunnus on ettenägematus ja ootamatus. Kui ikka puu on mäda, oleks targem see maha võtta, enne kui kukub,” nimetab ta.

Gilden räägib, et mitte iga kord ei hüvita kindlustus puu kukkumise korral tekkinud kahju sajaprotsendiliselt. Kui on silmanähtav, et enne oli puu ohtlik. Näiteks, kui võras on kuivanud oksi või kui võras on kaks suurt haru, mille vahel pragu.

„Kui inimesel on võimalik ette näha, et selle puuga pole kõik hästi ja peaks maha võtma, siis võib-olla kindlustus ei maksa või vähendab hüvitist,” selgitab Gilden. „Kui aga väljastpoolt ei paista, et tegu vana ja ohtliku puuga, pole põhjust kahju hüvitamisest keelduda.”

Hoonetele või aiale kukkunud puu seisukorda käib vaatamas kindlustuse koostööpartner, kelleks on tavaliselt ehitusfirma. Kui on väga keeruline juhus, kasutatakse arboristi abi, aga vahel piisab ka inimese enda tehtud piltidest.

„On väga oluline, et inimene enne midagi ei likvideeriks, kuni kindlustuse esindaja on kohal käinud ja lubab töödega edasi minna. Paraku vahel inimene ei oota seda ära, sest tahab kiiresti olukorda taastama hakata,” räägib Gildebn.

Lendavad katused ja batuudid

Nõu räägib, et pärast viimast tormi said nad kõige enam teateid veekahjudest, mis olid peamiselt tekkinud kannatada saanud katusest eluruumidesse tunginud vee tõttu. Samuti on tormi ja tuulega üsna tavapärased voolu kõikumisest tingitud kahju kodutehnikale.

„Kui kahjustada saab kodune vara, näiteks kodutehnika, hüvitatakse see vaid juhul, kui on ostetud ka koduse vara kaitse. Seetõttu tasub kindlasti üle kontrollida enda kodukindlustuse poliis ja veenduda, kas kodus olevad asjad on ikka kaitse all,” rõhutab Nõu.

PZU varakahjude grupi juht Marge Habakukk räägib, et septembri lõpus kimbutanud tormis kannatasid majad, autod, kasvuhooned, aga ka batuudid ja muruniiduk. „Tormituulega langenud puuoksad lõhkusid autosid, aga korra purustasid ka robotmuruniiduki. Veel lõhkus torm majauksi ja ühel juhul teatati koguni murdunud korstnast,” loetleb ta.

Kahju ennetamiseks tasub kontrollida, ega koduaias pole lahtiseid esemeid, mis võiksid tugeva tuulega lendu tõusta ning hooneid ja muud vara kahjustada. „Eelmine torm lennutas ringi omajagu batuute ja nii enda akende kui ka heanaaberlike suhete huvides oleks mõistlik batuudid ja aiamööbel talvehooajaks kindlasse kohta panna,” ütleb Habakukk.

Veel tuleb kontrollida enne kodust lahkumist, kas kõik uksed ja aknad on kindalt kinni, sest kahjujuhtumid, kus tuul on lõhkunud praokil ukse või aknast sisse tulnud vesi rikkunud mööbli või siseviimistluse, pole tormide korral üldse harvad.

Tormiga on väga tavaline, et tuul rebib katuse serva lahti või vanemal eterniitkatusel lennutab plaate. Kui katus on viga saanud, tungib tormiga kaasnev vihm majja ja tekitab omakorda kahju siseviimistlusele.

Viimastel aastatel kipuvad lendama batuudid, mis lõhuvad maja fassaadi, aknaid, aeda, aga ka aiapaviljone. „Kui suur batuut tuulega hoo sisse saab, on sel päris palju jõudu ja lõhub korralikult,” tõdeb Gilden.

Batuudi tekitatud kahju on üldjuhul küll kindlustusjuhtum, kuid igaks juhuks tasub oma poliisi uurida, sest mõni kindlustaja nõuab, et batuut oleks maasse ankurdatud.

KES MAKSAB?

Kui naabri puu kukub sinu varale, siis sinu kindlustus maksab sulle tekkinud kahju kinni ja võib naabri käest raha tagasi küsida.

Kukkunud puu eest, mis tekitab kahju kolmandatele osapooltele, näiteks naabrile, vastutab kinnistu omanik, kes peab tekkinud kahju korvama. Kui omanik on eraisik ja tal on kodukindlustuse juurde ostetud kinnisvaraomaniku vastutuskindlustus, siis hüvitab tekitatud kahju kindlustus. Kui naabril vastutuskindlustust pole, peab ta kahju oma taskust kinni maksma.

Korteriühistul tuleb sõlmida korteriühistu vastutuskindlustus.

Tagasi üles