/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/05/11470948t1ha6eb.jpg)
Nädalavahetusel jagavad keskkonnaameti ning Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu esindajad oma kogemusi kiskjakahjude ennetamise, vähendamise ja hüvitamise kohta Läti lambakasvatajatele.
Lätlased tulevad Eestisse kiskjakahjude ennetamist õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätlased külastavad õppereisil Eestisse mitmeid Lõuna-Eesti lambakasvatustalusid, kus õpivad, kuidas rakendada tõhusaid karjakaitsemeetmeid, näiteks paigaldada kiskjatõrjeaedu ning kasvatada karjavalvekoeri. Samuti tutvutakse Eesti kiskjakahjude ja kahjude ennetuskulude hüvitamise korraldusega.
„Eestis on riiklikult korraldatud kiskjakahjude hüvitamine ja kahjude ennetamine toiminud ligi kümme aastat. Lätis selline riiklik süsteem puudub. Seetõttu ongi väga oluline meie lähinaabritega suhelda ja nendega oma kogemusi vahetada,” ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Eestis murravad hundid aastas kuni tuhat lammast, mille tõttu tekkinud kahjud hüvitatakse lambakasvatajatele keskkonnaameti poolt. Aasta-aastalt on tõusnud loomakasvatajate poolt rakendatud tõhusate karjakaitsemeetmete kasutamine, mille kulutused hüvitatakse riigi poolt osaliselt.
„Eestil ja Lätil on ühised kiskjaasurkonnad ja kiskjate käitumine on sarnane. Mitme hundikarja territoorium hõlmab üheaegselt nii Eestit kui ka Lätit. Ka lambakasvatuspraktikad ning probleemid on meil lähedased. Seetõttu tuleb vastastikune teadmiste ja kogemuste jagamine mõlemale osapoolele vaid kasuks,” lisas Talvi.
Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse liikme Ell Sellise sõnul on meie lambakasvatajatel lõunanaabritega tihe koostöö. „Kiskjakahjude ennetamise ja hüvitamise teema on Lätis praegu väga aktuaalne. Nad on kuulnud Eesti lambakasvatajate edulugusid seoses karjavalvekoertega ning on väga huvitatud sarnase praktika juurutamisest Lätis. Lisaks tutvustame lõunanaabritele, milliseid uusi lambatõuge on Eestisse toodud, kuidas on edenenud meie aretustöö ning külastame kaasaegse tehnoloogiaga Muru villaveskit Rõngu lähistel,” rääkis ta.