Hilissügisel ammutame jõudu võilillejuurest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tükeldatud ja kuivatatud võilillejuuri võib aasta või kauemgi säilitada, et siis kohvi tegema asudes need helepruuniks kõrvetada ja kohviveskis jahvatada.

FOTO: Urmas Luik

Juba antiikajal hinnati võilille kui elueliksiiri, seda peeti ainevahetuse korrastajaks, söögiisu tekitajaks, suguvõime suurendajaks, soolade eemaldajaks, sapinõristajaks, kõhulahtistiks, toniseerijaks ja aktiveerijaks.

Ravimina kasutatakse rohkem võilillejuurt, mida kogutakse augusti lõpust, kui lehed hakkavad närtsima, kuni oktoobri lõpuni. Võilillejuured ületavad toiteväärtuselt tunduvalt meie tavalisi juur- ja mugulvilju, koosnedes sõna otseses mõttes suhkrust, monosahhariidi ja disahhariidi sisaldus on kuni 20 protsenti, inuliini kuni 40 ja valkainet 5 protsenti.

Mineraalelementidest sisaldab võilill inimorganismile vajalikku fosforit, rauda, kaltsiumi. Eriti väärtuslikuks muudab võilille suur mangaanisisaldus: 100 g võililles on 50–60 mg mangaani (inimese ööpäevane mangaanitarve on 15 mg). Mangaan soodustab omakorda B1-vitamiini omastamist.

Toiduks kaevata juurikas üles hilissügisel. Juured pesta, panna nõrguma ja kuivatada varjulises tuuletõmbusega ruumis. Juurepulbrit tarvitatakse ravimina söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse korral ja sapinõristust soodustava vahendina.

Neil, kes kimpus kõhukinnisuse ja vähesest maomahlast tingitud hädadega, tasub enne sööki võtta peenestatud juurepuru ja juua klaas vett peale. Sobib neilegi, keda vaevab sapipõis, verenõrkus, kõhukinnisus või väsimus.

Võilillejuur kuulus koos seente, porgandi ja kartuliga lihasupi koosseisu. Kuivatatud ja kergelt röstitud võilillejuurejahust võib küpsetada kakke, kooke, pannkooke ja küpsiseid, sest röstimisel muutub inuliin suhkruks.

Röstitud võilillejuuri võib niisama närida kui väga tervislikke kuivikuid. Kellel on keelatud soola tarbida, neil asendab võilill toidus edukalt keedusoola. Praadidele, hautistele võib aga lisada kuivatatud võilillejuure pulbrit, see on väga hea maitseaine praetud seentele, sobib koos tilli ja vürtsbasiilikuga.

Teeme võilillekohvi

Võilillekohvi tegemiseks tuleb võilillejuured puhastada, pesta, jämedamad juured poolitada ja tükeldada 1–2 cm tükkideks, kuivatada õhukese kihina päikese eest varjatud kohas. Nii kuivatatud võilillejuuri võib aastaid hoida toas riidekotis. Kohvi tegemiseks kõrvetada kuivatatud võilillejuured helepruuniks, jahvatada kohviveskis ja valmistada tõmmisena masinakohv, arvestades, et jahvatatud kohvi kogus on kolmandiku võrra väiksem kui oakohvil.

Eriti maitsev on võilillekohv piima või rõõsa koorega. Võilillekohv ei häiri südametegevust, vaid mõjub toniseerivalt ajutegevusele – tõeline tudengikohv.

Kohvi võib keeta ka röstitud juuretükkidest. Kuivatatud võilillejuured röstida pannil vähese võiga helepruuniks. Jahtunult jahvatada ja lisada 10 protsendile naturaalsele kohvile (parandab kohvi omadusi).

Kohvi võib valmistada ka ainult röstitud võilillejuurtest, aga keetmiseaeg on pikem. Jook meenutab vilja-hernekohvi. Eriti meeldiva maitse ja aroomi saamiseks lisada keetmisel röstitud ja jahvatatud kibuvitsamarjaseemneid. Võilillekohv on toitvam kui oakohv, sobib dieedi korral. Röstitud ja jahvatatud kohvipurule võib lisada tammetõru ja sigurijuurte jahu ning kohviube.

RETSEPTID

Söögiisu ja sapinõristust soodustav tee. 1 tl juurepulbrile valada peale 1 klaas keeva vett, lasta 20 minutit seista, jahutada, kurnata ja juua ¼ klaasi 3–4 korda päevas pool tundi enne sööki.

Sapinõristust soodustav tee

Võtta võrdses koguses kuivatatud kadakamarju, kasepungi, võilillejuurt. 1 sl segule valada klaas keeva vett, lasta jahtuda, kurnata. Saadud tõmmist võtta 1 sl 3 korda päevas veidi enne sööki.

Võiga praetud võilillejuured

Juured lõigata 2–3 cm tükkideks, keeta soolvees, nõrutada, kasta munavalgesse, veeretada riivsaias, lisada veidi soola ja karrit ning praadida võis kergelt kuldkollaseks. Toit on kalorsuselt lähedane kanalihale.

Võilillejuure karaskid

 Võilillejuured pesta ja asetada 5 minutiks soolaga maitsestatud vette keema, nõrutada ja hakkida. Hakitud võilillejuurtest, hapupiimast, nisujahust ja munast valmistada paks pannkoogitainas. Küpsetada õliga määritud pannil väikesed paksud lusikapannkoogid.

Tagasi üles