Vastse-Kuuste lihatööstuses on potentsiaali palju enamaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ettevõtte tegevjuht Mairot Paks tutvustab tööstuse leivanumbriks olevaid lambasooles viinereid.

FOTO: Aarne Mäe

Suurde rahvusvahelisse kontserni kuuluvat Rakvere Lihakombinaati ja Rakvere Farme üle 20 aasta juhtinud Teet Soorm võttis suvel vastu pakkumise hakata Vastse-Kuustes asuva pisikese ühistulise lihatööstuse nõukogu esimeheks Urmas Lahe asemele.

Koos uue tegevjuhi Mairot Paksu ja müügijuhi Tanel Graubergiga üritatakse tihedas konkurentsis turul kanda kinnitada. Mõlemal mehel on omal alal erinevates lihatööstustes suured kogemused, ent Teet Soorm ise jätaks oma isiku pigem tagasihoidlikuks.

„Minu nõukogu esimehe rolli ei pea võtma väga suuresõnaliselt,” tõrgub Soorm väikeettevõttes endale suurt rolli võtmast. Näiteks pole tal seal uhket ametiautot ja heameelega läheb ta nädala lõpul koos müügijuhiga, vorstid kaubikus, Narva turgu kompama. „Täitsa huvitav on vahelduseks,” kiidab ta.

Soorm nendib, et ühistu liikmed lihtsalt leppisid kokku, et ta võiks keerulisel ajal ja konkurentsitihedas sektoris oma teadmiste ja kogemustega abiks olla. Kolme ettevõttega ühistusse kuuluv Urmas Laht astus pärast tööstuse käivitamist kõrvale, sest temal on kogemused pigem seakasvatuse kui lihatööstuse alal.

Uue tegevjuhi multitalent Mart Luige asemele leidis Soorm Viiratsist. Mairot Paksuga on koos tööd tehtud juba aastaid tagasi.

Tänavu suvest Eesti Lihatööstuse tegevjuhina ametis olev Paks peab ettevõtte suurimaks ülesandeks leida võimalusi oma toodete müügiks, sest tootjaid on palju.

„Me peame ise tõestama, eks see võtab aega. Suurendame tooteportfelli ja loodame ikka nina ülespoole keerata,” ütleb ta.

Toormega probleeme ei ole, sest ühistuliikmed kõik on ise ka seakasvatajad, ka tootmisvõimsust oleks palju rohkem, jätkuks vaid edasimüüjaid. Vastse-Kuustes võiks paarkümmend töötajat toota lihasaadusi kümme tonni päevas. Potentsiaalist kasutakse ära umbes 20 protsenti.

Vastse-Kuuste toodete suurim müügikanal on Coop. Lihatööstuse müügijuht Tanel Graubergi sõnul teiste kettidega arvestatav koostöö tegelikult puudub. Paljudes poodides Vastse-Kuuste kuldse sea logoga musti etikette küll leiab, kuid enamasti vaid ükskuid tooteartikleid.

„Need tooted, mis letile jõudnud, müüvad ometi samaväärselt kui suurtööstuste omad,” märgib Grauberg, kelle kinnitusel on üks paremini müüv kauplusi nende esinduspood samas tehases, mis asub otse Tartu-Põlva tee ääres.

Ta kiidab, et just sellistes poodides, kus müüjal on ostjaga otsene kontakt, läheb väiketööstuse toodang paremini kaubaks, võrreldes suurte poesaalide lettidega.

Väike töövõit saavutati äsja Grossi Toidukaupade jaemüügiketiga, kuhu võeti Eesti Lihatööstuse suitsuvorst nädalaseks kampaaniamüügiks.

„Kettides on hinna kõrval tähtis igasugune turundustegevus. Kui tootmismaht tõuseb, saab ka hinnaga mängida,” lausub Grauberg, kelle sõnul on aktiivset müügitööd tehtud alles alla aasta.

Müügijuhi sõnul ei ole see eriline müügiargument, et müüakse sajaprotsendiliselt Eesti toodet, sest selle peale mängib enamik. Praegu on Eestist pärit sealiha osakaal turul umbes 70 protsenti.

Mõne aja eest kiitis lihatööstuse nõukogu esimehe Teet Soormi elukaaslane, majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson Vastse-Kuuste viinereid. Selle postituse üle visati sotsiaalmeedias pärast kõvasti nalja stiilis, et Kadrile meeldib Teedu viiner.

Tegelikult ongi see toode kõige populaarsem, lisaks heale maitsele mõjub tarbijale meelitavalt tõik, et viinerimass on lastud lambasoolde, mis suurte tööstuste jaoks on tülikas materjal. Järgmisel kohal on müügihittide tabelis sardellid ja poolsuitsuvorstid.

Praegu on Vastse-Kuustes asuva tööstuse valmistoodete hinnakirjas umbes 80 artiklit. Tegevjuht Mairot Paks rõhutab, et sortimenti suurendatakse pidevalt, lisaks tuleb iga uus toode turukõlblikuks teha – kui üks toode tahetakse kindlaks ajaks müüki panna, tuleb sellega alustada juba paar kuud varem.

Eesti kapital soomlaste asemele

Pankrotistunud lihatööstuse asemel Vastse-Kuustes tegevust jätkanud Eesti Lihatööstus alustas tootmist läinud aasta aprillis ja algselt kuulus selle omanikeringi kaheksa ühistut üle Eesti.

„See on esimene ühistuline lihatööstus taasiseseisvunud Eestis,” rõhutas toona ettevõtmise üks eestvedajaid Urmas Laht, kes pidas oluliseks, et Eesti seakasvatajad ostsid Vastse-Kuustes tootmise lõpetanud tehase just välismaalaste ehk soomlaste käest.

Pärast seda, kui Atria Vastse-Kuustes otsad kokku tõmbas, seisis tootmine seal umbes pool aastat. Tehase taaskäivitamise ajaks olid paljud oskustöölised juba uue ameti leidnud kodukohast kaugemal, kuid Atriast maha jäänud seadmed olid väga tänapäevased ja heas seisukorras.

Avamisel käinud maaeluminister Tarmo Tamm ütles siis, et hea näha, kuidas põllumeestel on taas sära silmis ja julgus investeerida. Eriti tervitas ta tõika, et mängus on kodumaine kapital.

Eesti Lihatööstus

• Liikmeteks kuus ühistut: OÜ Markilo Jõgeva- ja Lääne-Virumaalt, OÜ Viru Mölder Lääne-Virumaalt, OÜ Kirro Lääne-Virumaalt, OÜ Hinnu Seafarm Harjumaalt, OÜ Kupna Mõis Lääne-Virumaalt ja OÜ Saimre Seakasvatus Viljandi- ja Jõgevamaalt.

• Ametis üle 30 töötaja, neist 24 tööstuses.

• Valmistoodete nimekirjas on 80 toodet.

Tagasi üles