Mida praegu tehakse naftast, saaks tulevikus teha puidust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Graanul Investikoostootmisjaam ja puidugraanulitehas Imaveres.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Graanul Invest on metsanduse, pelletite ja taastuvenergia tootmise ning bioprotsesside arendamisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, alustas tegevust 2003. aastal Eestis. Nüüdseks on Graanul Invest grupp kasvanud Euroopa suurimaks pelletitoojaks, tal on pelletitehaseid ja koostootmisjaamu üle Baltikumi.

Tootmisega samal ajal käib ettevõttes aktiivne teadustöö. Maa Elu palus Graanul Investi teadus- ja arendusjuhil Peep Pitkil tutvustada grupi bioprotsesside suuna arendust ja tulevikuplaane.

Peep Pitk, mis suunas liigub Graanul Investi teadus- ja arendustöö?

Usun, et jätkusuutlike biomaterjalide tootmine kasvab lähikümnendil plahvatuslikult. See muudab kardinaalselt arusaama puidu kasutusest. Seetõttu oleme puidu töötlemistehnoloogiaid kaardistanud viimased kaks-kolm aastat. Oleme välja valinud maailma mõistes innovaatilise biomassi töötlemise tehnoloogia, mida praegu katsetamegi.

Meie fookus on puidu maksimaalselt efektiivsel kasutamisel, samas oleme otsinud lahendust, mis võimaldaks luua väikseid lokaalseid tehaseid, mis on väikese keskkonnajalajäljega ja võimaldavad tootmise suurust planeerida lähtuvalt kohalikest tingimustest.

Oleme teadlikult keskendunud lehtpuule, sest on selge, et praegused puidusektori rõhuasetused peavad muutuma.

Kes on maailmas biotehnoloogia valdkonna liidrid? Kellega teeb Graanul Invest teadus- ja arenduskoostööd?

Biomassil põhinev tööstusbiotehnoloogia ja biomaterjalide arendus areneb üha kiiremas tempos. Seda veavad eelkõige USA ja Euroopa keemiatööstusettevõtted ning tippu kuuluvad teadus- ja arenduskeskused.

Meie oleme osalised mitmes Euroopa Liidu koostööprojektis, kus tegeleme maailma mõistes erakordsete lahenduste väljatöötamisega. Sweetwoodsi nime kandva projektiga saime uute väärtusahelate katsetamiseks ja arendamiseks ELi mõjukaima BBI–JU biomajanduse teadus-ja arendustoetuse. Neli aastat kestva projekti raames valideerime koos kaheksa tööstuspartneriga puidusuhkrute ja ligniini kasutusvõimalusi. Partneriteks on mitu valdkonna juhtivat ettevõtet, kes katsetavad biomaterjalide kasutamist näiteks auto- ja lennukikütuse, ehitusvahtude, bioplasti ja komposiitmaterjalidena.

Graanul Invest teeb koostööd Tartu Ülikooliga, et arendada bioprotsesside abil innovaatiliste puidutoodete tegemist Eestis. Koostöö aitab bioprotsesse optimeerida. Panustame ka valdkonnaga seotud kraadiõppesse Tartu Ülikoolis, valmistame ette ühiseid teadusuuringuid ja koolitusprogramme. Loomulikult oleme avatud koostööle teistegi teadusasutustega.

Järgmisel aastal valmib Imaveres puidu fraktsioneerimise tehas, kus kasutate USA ettevõtte Sweetwater Energy tehnoloogiat.

Sweetwater Energy puidu fraktsioneerimise ehk puidu baaskomponentideks eraldamise tehnoloogiat kasutav katsetehas loob väärtust kõikidele puidu osadele, võimaldades kogu puidus sisalduva muuta biomaterjalideks. Esimese etapi tulemusena loome nii-öelda algmaterjale, need on suure puhtusega ligniin ja puidusuhkrud.

Edasi saab biomaterjalidest toota mitmesuguseid vaheprodukte ja biomaterjale. Puidusuhkrute kasutusvõimalused ulatuvad etanoolist ja bioplastist kuni söödalisandite ja farmaatsiatööstuseni. Suure puhtusega ligniin sobib ehitussektorisse vahtude tootmiseks kuni süsinikkiudude tootmiseni välja.

Väga lihtsustatult – kõike, mida praegu tehakse naftast, saaks tulevikus teha puidust.

Imaverre plaanime rajada puidu fraktsioneerimise katseliini. Edaspidi hakkame mõtlema tööstusliku tehase planeerimisele.

Mille poolest erineb uus tehnoloogia praegusest?

Suurim tehnoloogiline erinevus seisnebki lahenduse väljatöötamise lähteülesandes. Senised tehnoloogiad on olnud algusest peale suunatud vaid ühele konkreetsele tootele, nagu tselluloosi pulp või etanool. Lõike ülejäänut on käsitletud kui väikese väärtusega kõrvalprodukti, mida suudetakse sisuliselt kasutada vaid energia tootmiseks.

Meie väljavalitud lahendus võimaldab üle 90 protsendi puidust muundada kasulikeks lõpp-produktideks.

Suurendame puidust valmistavate toodete paletti, keskendudes just lehtpuule. Puidusuhkrute turuks on kogu globaalne tööstusbiotehnoloogia sektor ja ligniini rakendus on seotud kogu keemia- ja materjalitööstusega. Puidu komponentideks lahustamisel saadud suhkrud ja ligniin on väga puhtad ja uudsete omadustega, neid saab kasutada paljudes bioprotsessides ja biomaterjalide tööstustes, kus halva kvaliteedi tõttu pole neid seni kasutatud.

Kui palju puitu Imavere katsetehas vajab?

Puiduvajadus on tagasihoidlik, 25 000 kuupmeetrit aastas. See on alla 5 protsendi meie Imavere pelletitehase puiduvajadusest. Seega puiduturgu see ei mõjuta. Meie suur eesmärk  on biomaterjalide tootmises kasutada palju leppa. See nõuab kindlasti arendust, kuid väärtustab kindlasti kohalikku lepapuitu.

Mis muutub teie valdkonnas lähemate aastakümnete jooksul?

Tiheneb ressursikonkurents, turul võtavad jõuliselt positsiooni innovaatilised tehnoloogiad, mis võimaldavad luua puidule suuremat väärtust. See muudab klassikaliste puidutöötlemistehaste olukorda.

Väga tähtsaks saab tööstusbiotehnoloogia ja sünteetiline bioloogia, mis võimaldavad biomaterjale võtta kasutusele toorainena bioprotsessides, mida praegu võib-olla pole veel laboris katsetatud. Tööstusbiotehnoloogia ja sünteetiline bioloogia on valdkonnad, kus Eestil on tugev teaduskoolkond. See sünergia võiks olla uue globaalse haardega tööstusharu alus Eestis.

Arendate aktiivselt uut biotehnoloogia suunda, kuid peamine tegevusharu on pelletitootmine. Kuidas on arenenud pelletitootmise tehnoloogia? Kas on muutunud pelletite kvaliteet?

Me ei taha endale klassikalise suurtööstuse kuvandit, vaid soovime olla võimalikult uuendusmeelsed. Pelletite tootmistehnoloogia ja põhiprotsesside arendus on olnud pidev protsess 15 tegutsemisaasta jooksul. Viimane suurem uuendus on olnud koostootmisjaamade rajamine ja integreerimine pelletitehastega, et muuta pelletitootmine võimalikult energia- ja ressursitõhusaks.

Paranenud on pelletite tugevus, mis on vähendanud kauba purusust. Logistikaahelas murrab iga tõstmine ja mahapanek graanulite otsast väikseid tükke, mis on sisuliselt materjalikadu, sest lõpptarbija seda kasutada ei saa. Kuna puru puhastamiseks, kogumiseks ja utiliseerimiseks peavad kõik osapooled palju ressurssi kulutama, on karmistunud ka sellega seonduvad nõuded. Tugevamat pelletit kulub vähem.

Pelletile annab tugevuse puidus sisalduv ligniin, mis moodustab pelleti välispinnale läikiva kile moodi kihi. Lisaks tugevusele ja paremale voolavusele kaitseb see kiht pelletit niiskuse eest. Niiskuse vähenemine tõstab pelleti kütteväärtust.

Kuidas tagatakse Graanul Investis maksimaalne keskkonnasäästlikkus?

Esiteks kvaliteedi, energia ja keskkonna võtmeparameetrite pidev parendamine. Teiseks: varumis-, tootmis- ja logistikaahela koondemissioonide monitooring. Kolmandaks: meil on maailmatasemel sertifikaadid kogu väärtusahelas.

Tagasi üles