Uusi piimatooteid tuleb nagu küllusesarvest

Valio Võru juustutehases valmib itaaliapärane juust Forte. Foto: Mihkel Maripuu

Õhtul teleri ees istudes näeme alatasa mõne uue piimatoote reklaami ja piimaletid meie poodides võtavad silme ees kirjuks. Mõni toode püsib müügil 15, 20 ja isegi 50 aastat, teised kaovad aastaga. Võib juhtuda, et tarbija ei ole jõudnud uut toodet letilt veel õieti leidagi, kui see juba loodetust väiksema läbimüügi tõttu sortimendist eemaldatakse – poeketid on selles osas armutud.

Tere turundusjuht Katrin Tamm räägib, et 70 protsenti nende toodetest on turul olnud aastaid või isegi aastakümneid, ülejäänud tulevad ja lähevad.

„Mõni uudistoode ongi letil vaid aastakese, seejärel asendame millegi uue ja huvitavamaga. Isegi kui meie sooviksime toodet pikemalt hoida, siis kaupluseketid teevad valiku meie eest ära – kui toode pole saavutanud soovitud müügitulemust, eemaldatakse see sortimendist ning meie asi on sinna kiiresti midagi asemele leida,” seletab Tamm. „Konkurents on karm nii Eestis kui ka eksporditurul. Et olla edukas, tuleb olla konkurentidest kiirem, parem ja nutikam.”

Mõnikord lähevad aga piimatööstused tootearenguga ajast ette. „Tere portfellis olid viis-kuus aastat tagasi naturaalsed ilma lisatud suhkruteta tooted, kuid siis oli nõudlus väga väike. Praegu on see aga kuum trend,” toob näiteks Tamm.

Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin räägib, et nende kahes tehases – Tartu külje all Laeva meiereis ja Võru juustutööstuses valmistatakse 300 toodet ning sortiment on viie aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud. „Kuna tootevalik on mitmekesisem kui kunagi varem, siis piimatoodete tarbimine ka kasvab,” ütleb ta.

Piimaleti kuningad

Kalbin tõdeb samuti, et mõnest uuest tootest sünnib klassik, teine kaob müügilt aastaga.

„Näiteks tunnevad kõik eestimaalased Võru juustumeistrite klassikat – juustu Atleet, mis tuli müügile 1984. aastal. Seda oleme söönud 34 aastat,” nimetab ta. „Teine näide on Alma metsmaasikajogurt, mida oleme tootnud aastast 1996.”

Tere valikus on tõeline piimaleti kuningas sulatatud juust Merevaik, mis eelmisel aastal tähistas 50. sünnipäeva. Juba 15 aastat on müügil Helluse sari ja 20 aastat Emma kohupiimakreemid.

„Ja muidugi kohukesed, mis olid 20 aastat tagasi poeletil ja siiani populaarsed,” ütleb Tamm.

Uued piimatooted sünnivad suure saladuskatte all piimatööstuste endi laborites.

Valios mõtleb iga päev uusi tooteid välja 10–15 inimest. „Retsepte me sisse ei osta, küll aga teeme koostööd oma ala spetsialistidega, et luua parimaid tooteid,” sõnab Kalbin.

„Näiteks on Atleedi pasta ja küpsetiste riivjuusturetseptid välja töötanud ja katsetanud tippkokk Koit Uustalu, PROfeeli tooteseeria juures on olnud Eesti 19kordne meister kulturismis Ott Kiivikas.”

Üks viimaste aastate edukas Valio toode on Alma Maapiim, samuti Kreeka jogurtite sari ja Atleet Cheddar, mis võitis 2016. aastal Eesti parima piimatoote tiitli.

Tere uudistoodete retseptid töötab välja ettevõtte tootearendusmeeskond, aga vahel vajatakse abi väljastpoolt. „Aastaid tagasi ME-3 probiootikumidega Helluse sarja lansseerides tehti koostööd Tartu ülikooli teadlastega,” nimetab Tamm. „Selle aasta uudistoodetest on hästi vastu võetud meie ilma lisatud suhkruta ja valguga rikastatud kohupiimad ja pudingud. Suhkru asemel oleme kasutanud steeviat, mis on looduslik suhkruasendaja.”

Tamm räägib, et nende Tere keefirimarinaadid ja Yofirid valiti oktoobris Pariisi toiduinnovatsiooni messi SIAL innovatsiooni stendi. „Sinna kandideerib üle maailma mitu tuhat toodet. Millegi taolisega pole Eestis juba pikka aega hakkama saadud,” sõnab ta.

Võrreldes muu Euroopaga on eestlased varmad uusi asju proovima. Tõsi, maa- ja linnainimeste ostuharjumused pole ühesugused. Asi võib olla hinnas ja selles, et ratsionaalsetel maainimestel ei ole vajadust trendidega kaasa minna.

Tere sortimendis on üle 200 piimatoote, sortiment on selline olnud aastaid. Eestis küll armastatakse piimatooteid, kuid muutunud on eelistus omaduste osas. „Kui varem ei pööratud palju tähelepanu toote koostisele, siis nüüd on tarbija palju nõudlikum – soovitakse üha naturaalsemaid ja tervisele kasulikumaid tooteid. Tooteid arendades jälgime suhkrusisaldust ja lisame vitamiine,” seletab Tamm.

Itaallane tahab siinset juustu

Kui tavapäraselt loetakse ekspordiks müüki, mis läheb Eestist välja, siis Valio jaoks on naabrid Läti ja Leedu juba koduturg. Ekspordina käsitletakse müüki väljapoole Baltikumi.

„Ekspordime valdavalt oma Võru juustutööstuses valmivat juustu ja suur ekspordiartikkel on Eestis kõrgelt hinnatud itaaliapärane kõva juust Forte,” ütleb Kalbin. „Suurim ekspordi sihtriik on Itaalia, mis paljudele tundub uskumatu. Forte juustu maitse ja kvaliteet on kõva juustu sünnimaal väga hinnatud, müüme sinna juba aastaid oma suurimad kogused.”

Tere ekspordib mitmekümnesse riiki. Kui värskete piimatoodetega sihitakse pigem lähiriike, sest toote säilimisaeg seab piirangud, siis pulbrit, UHT-piima (kõrgpastöriseeritud ja kauasäiliv) ja võid müüakse ka kaugemale.

„Meie viimase aja töövõit oli ekspordi taaskäivitamine Jaapanisse, mis on tuntud kõrgete kvaliteedistandardite poolest,” ütleb Tamm. „Mugavustooted lähevad teistessegi Aasia riikidesse.”

Eri riikides on omad eelistused – Skandinaavias on väga suur osa toodetest laktoosivabad ja tähtis on toote naturaalne maitse. Lõuna pool ei teata laktoosivabadusest midagi, samuti ei paku erilist huvi piimatoodete suhkrusisaldus.