Mesilaste surm paljastas keelatud aine kasutamise koduaias

Mesilasi hukutanud mürki otsides võtavad ametnikud proove nii ümbruskonna suurpõldudelt kui ka väiksematest aedadest. Foto: Marianne Loorents

Mesilaste surmajuhtumit uurinud Põllumajandusameti spetsialistid avastasid sel suvel ühes koduaias keelatud taimekaitsevahendi kasutamise.

Enamasti arvatakse, et mesilaste surma põhjust otsides kontrollitakse ainult ümbruskonna suurte põllumajandusettevõtete põlde. Tegelikult uurib Põllumajandusamet (PMA) kõiki mesila ümbruses olevaid võimalikke reostusallikaid, vajadusel ka eramajapidamisi.

PMA taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Eva Lind räägib, et kõnealusel juhul jäidki nende huviorbiiti just erakasvatajate maalapid ja taimikust võetud proovide analüüsist selgus, et ühel oli kasutatud vahendit, mille toimeaine ei ole vabamüügis lubatud.

Toimeaine ei olnud küll mesilaste hukkumise põhjus, kuid tegemist oli siiski eraaias keelatud taimekaitsevahendiga. „Maakasutaja seletuse kohaselt oli ta vahendit ostnud tundmatu pakkuja käest viimase soovitusel,” ütleb Lind. „Rikkujale sai põhjalikult selgitatud taoliselt soetatud taimekaitsevahendi kasutamise riski.”

Appi, naaber mürgitab!

Inimesed jagunevad üldjuhul kaheks: osa kasutab taimekaitsevahendeid ja teised on tulihingelised „mürgi” vastu võitlejad ega salli silmaotsaski, kui naaber kõrvalkrundil midagi pritsib.

Lind tõdeb, et aeg-ajalt jõuab ka nendeni kaebusi, kus inimesele lihtsalt ei meeldi, et naaber midagi pritsib.

„Selgitame pöördujale, et kui taimekaitsetööl järgida kõiki nõudeid, siis naabri tehtu mõju ei tohiks kuidagi ulatuda kõrvalkrundini. Eelkõige tuleks need asjad omavahel selgeks arutada,” selgitab ta.

Taimedele pritsitava „mürgi” sünonüümiks on saanud glüfosaati sisaldav Roundup. Paraku on selle ümber üsna palju segadust. Räägiti ju mõne aja eest, et see keelatakse ära, aga ometi on siiani kõigis aiapoodides saadaval.

Lind seletab, et segadus glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite osas võis tekkida, kuna 2016. aastal keelati ära 14 glüfosaadiga taimekaitsevahendit, sest need sisaldasid toksilist lisaainet talloamiin.

Glüfosaati sisaldavad taimekaitsevahendid on endiselt turul lubatud, ent neile on seatud piirangud. Glüfosaadi heakskiidu aega pikendati viie aasta võrra, mis tähendab, et glüfosaadiga vahendeid võib vähemalt selle aja jooksul edasi kasutada ja tähtaja möödudes toimub uus ümberhindamine.

Piirangud pole kivisse raiutud

Muudatusi selles, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis lubatakse või keelatakse, tuleb alatasa. Lind ütleb, et tänavu seati 34 tootele müügi- ja kasutuspiirang.

1. detsembrist on keelatud glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste läheduses. Väikeaiapidajale tohib müüa kuni liitriseid pakendeid, suuremad on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kel on kehtiv taimekaitsetunnistus.

Samuti keelati glüfosaadi koristuseelne kasutus saagi närvutamisel või kuivatamisel. Nimelt kasutati glüfosaati viljakoristusel, kuna see aitab kõrtel kuivada ja kergendas koristust. Mõned põllumehed kasutasid seda, kui oli vihmane ja vili ebaühtlaselt valminud.

„Tegu on suuresti mugavustootega, mis on vastuolus heade põllumajandustavadega. Esmane alternatiiv on õigete agrotehniliste lahenduste rakendamine ja integreeritud taimekaitse järgimine,” seletab Lind.

Unistus ideaalsest murust

Muru hooldamisel kasutati varem Staraned, aga seda ei tohi enam tavatarbijale müüa ja nii tundubki koduaias peaaegu võimatu Inglise stiilis muru saavutada.

Lind nendib, et Starane 180 oli tõepoolest registreeritud hobiaednikele kasutamiseks, aga läks 2016. aastal registrist välja.

„Praegu on meil registreeritud kaks Starane nime kandvat vahendit: Starane 333 HL ja Starane XL, mõlemad on vaid professionaalile, kumbagi ei tohi kasutada umbrohtutõrjeks murul,” rõhutab ta ja soovitab teha mehaanilist tõrjet.

Kui aga soovitakse professionaalsele kasutajale mõeldud vahendit, tuleb läbida taimekaitsekoolitus või tellida teenus professionaalilt.

Taimekaitsevahendite turustaja andmed peavad olema kantud taimekaitsevahendite turustuskohtade registrisse. „Seega ei või aiandusfirmalt ega kelleltki teiselt, kes pole kantud registrisse, mitte mingil juhul taimekaitsevahendeid osta,” rõhutab Lind.

PRO Haljastuse maastikukujundaja Piret Kukk räägib, et taimekaitsetunnistuse saanud haljastajad kasutavad umbrohutõrjeks murult näiteks Arianet, aga see ei ole vabamüügis. Omal jõul koduaias toimetajal keemilisi vahendeid murus kasvavate soovimatute taimede vastu enam ei ole.

Kes tahab kodu ümber näha nn golfimuru, sel soovitab Kukk tihti ja madalalt niita. Hea lahendus on robotniiduk, mis pidevalt ja madalalt niidab. „Üks põhjus, miks umbrohi saab murus hästi elada, on liiga kõrge niide, nii viis sentimeetrit, ja harv niitmine,” selgitab Kukk.

„Umbrohud murus on reeglina toitainevaese mulla indikaator ja siis tuleb mulda ja murutaimi poputada. Võib-olla on muld vana ja väsinud ega suuda edastada taimeväetisi. Siis peaks mulda elustama kas kompostiga uue muru rajamisel või olemasolevale pritsima orgaanikat.”

Kel alles plaanis muru rajada, peaks valima muruseemnesegu, kus ei ole sees karjamaa raiheina, enne murukülvi laskma umbrohtudel tärgata ja need käsitsi ära rohima.

Ära aja vahendeid segi

Sellest kevadest ei tohi taimekaitsetunnistust omamata kasutada kärntõvevastast Effectorit.

Õuna- ja pirnipuu kärntõve vastu on taimekaitsevahendite registris vabamüügitoodetest Score 250 EC (sisaldab toimeainet difenokonasool) ning Chorus 50 WG (sisaldab toimeainet tsüprodiniil).

Lind juhib tähelepanu, et tuleb selgeks teha, mis häda puudel on ja millist vahendit kasutada. „Muidu levivad eksiarvamused ning võib juhtuda, et putukatõrjeks pritsitakse kuulduste põhjal seenhaiguste preparaati ja vastupidi. Sellised tähelepanekud on ka meieni jõudnud,” toob ta välja. „Kui aga teadmisi kahjustajatest napib, soovitame kutsuda professionaalse aedniku, kes aitab valida õige taimekaitsevahendi.”

Lisaks nimetatutele on viimasel ajal tavatarbijale müügilt kadunud veel Decis Mega ja Topas ning hiljuti tunnistati kehtetuks Mido SL luba – tegemist on insektitsiidiga, mida kasutati kartulimardikate tõrjeks ja lehetäide tõrjeks õunapuudel. 20. detsembrist ei tohi Mido SLi Eestis turustada ega kasutada.

Vastukaja keelustamisele on olnud mitmetine. „Muidugi ollakse häiritud, et kahjustajale või kultuurile ei pruugi vabamüügis enam sobivat toodet leiduda,” tõdeb Lind. „Teisalt piiratakse kasutust ju inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks. Ka Põllumajandusamet on seisukohal, et keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine nõuab suuremat teadlikkust ja hobiaednikud võiksid eelistada bioloogilisi või mehaanilisi tõrjevõtteid.”

Mürk või kaitsevahend

Lind räägib, et levinud väärarusaam on taimekaitsevahendite kutsumine mürkideks ja nende kasutamist mürgitamiseks. Põllumajanduses kasutatakse rahvusvahelist mõistet taimekaitsevahend (plant protection product), mille eesmärk on taimehaiguste ja -kahjurite tõrje, samuti umbrohtude tekitatava kahju vältimine.

„Palju kohtab ka vähest informeeritust taimekaitsevahendi turule laskmise protsessist,” nimetab Lind. „Taimekaitsevahend saab turule pärast põhjalikku hindamist ja ainult tingimusel, et nõuetekohasel kasutamisel ohtu ei ole. Samuti vaadatakse uusi teadmisi arvesse võttes taimekaitsevahendite lubade tingimusi pidevalt üle.”

Miks keelatakse?

Taimekaitsevahendeid võib keelata eri põhjustel. Võib tekkida oht inimtervisele, mida ei ole võimalik isikukaitsevahendeid kasutades (maskid, prillid, kindad jne) maandada.

Üha rohkem toimeaineid Euroopa Liidu tasemel keelatakse ökotoksikoloogilistel põhjustel ehk need on risk loomadele tervisele, näiteks hiljuti kehtestatud ranged piirangud meemesilaste ja teiste tolmeldajate kaitseks. Lisaks võib tekkida oht keskkonnale, näiteks kui taimekaitsevahendi toimeaine on keskkonnas püsiv või akumuleeruv.

Kui on tuvastatud, et jäägid võivad toidus ületada lubatud piirnormi, siis ka see on keelustamise põhjus. Eri taimekaitsevahendite jääkide esinemine toidus teatud kogustes on lubatud.

Kui eraaiapidajal on vaja taimekaitsevahendit kasutada, siis kõige ajakohasemat infot saab Põllumajandusameti turule lubatud taimekaitsevahendite registrist. Taimekaitsevahendite kasutamise ja müügi muudatused toimuvad pidevalt ja uusim info kajastub just seal.

Allikas: Põllumajandusamet