Haldusreformi viljad panevad riigilt abi küsima

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Otepää vallavõimu sõnul kuluks rahaabi hädasti ära katastroofilises seisus Puka koolihoonele.

FOTO: Maarius Suviste

Haldusterritoriaalsest reformist saab varsti aasta täis. See, mida on uuele vallale kaasa toonud sundliidetud vald, on ehedal kujul näha Valgamaal.

Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg saatsid augusti lõpus pöördumise riigihalduse ministrile Janek Mäggile.

„Kiri on ajendatud sundliitmisega tekkinud ebavõrdsest ja ebaõiglasest kohtlemisest olukorras, kus riik sundliidab vabatahtliku liitumise juba kokku leppinud valdadele veel ühe valla. Ilma et need eelnimetatud protsessides eriti kaasa rääkida saaksid,” selgitas vallavanem riigilt rahalise abi küsimist.

„Lisaks nii-öelda karistatakse justnagu riigile vastutulekut liitumispreemia ärajätmisega oludes, kus see raha on eriti vajalik liidetavatega kaasatulevate kohustuste ja kulude tõttu.”

Valgamaal on Otepää vald ainuke sundliidetava valla vastu võtnud uus omavalitsus. Nimelt sai osast Puka vallast reformi käigus uue Otepää valla osa, kus vabatahtlikult liitusid Otepää ja Sangaste vald ning osa Palupera vallast.

Tambergi ja Barkala sõnul ei suutnud riik ette näha ega läbi mängida sundliitmisega kaasnevat mõju teistele osapooltele, kes olid riigi antud tingimused täitnud vabatahtliku liitumise reeglite järgi.

Rahaline abi 300 000 eurot

Otepää vallavõim leidis, et kuigi riik oli otsustanud Puka valla sundliita uue tekkiva Otepää vallaga, lasti Puka vallal siiski üle anda suur osa valla elujõulisemaid külasid ning suured RMK alad (olulised maksubaasina) teistele valdadele.

Pöördumises toodi ka esile, et Puka volikogu võis valimisteni teha tehinguid ja võtta kohustusi liidetavate valdadega kooskõlastamata. Samas pidid vabatahtlikud liitujad isegi printeri ostu omavahel kooskõlastama.

„Uuele vallale jäid arendamata külad ja Puka keskus oma probleemide ja amortiseerunud avalike hoonetega, mille käigushoidmise kulu ja remondivajadus on väga suur,” seisis pöördumises. Otepää vald on nüüd kohustatud arendama piirkonda ja katma hulgaliselt Puka sundliitmisega kaasnevaid ootamatuid kulutusi. See kõik on tekitanud vallale märkimisväärse rahalise lisakoormuse ja korralduslikud probleemid.

Nii paluski Otepää riigilt kaasabi sundliitmisest tingitud kahju osaliseks kompenseerimiseks ja sellega seotud probleemide lahendamiseks. Rahalises arvestuses peaks see abi vallavõimu hinnangul olema minimaalselt 300 000 eurot. Selline summa kaasnes reeglipäraselt vabatahtliku liitumisega ja oli ka riigieelarves selleks arvestatud eelduse alusel, et kõik liituvad vabatahtlikult.

Vallajuhid palusid summa eraldada Otepää vallale lisaeelarvega või reservist otsetoetusena sundliitmise kulude katteks või toetada sama summa ulatuses avaliku taristu parandamist. Näiteks toetades lasteaiaruumide väljaehitamist Puka vanasse koolimajja. Samas on vallavõimu sõnul omavalitsuse kõik vabad ressursid Pukas kavandatud avariilises olukorras veevärgi uuendamisele ja katastroofilises seisus koolihoone küsimuse lahendamisele.

„Kes ei küsi, see ei saa nagunii. Usume, et meie taotlus on õiglane ja õigustatud ning leiab vastutulekut,” lisas vallavanem.

Minister vastas eitavalt

Minister Janek Mäggi vastas hiljuti pöördumisele. „Mõistame tekkinud probleemistikku, kuid rahandusministeerium ei saa toetada Otepää valla esitatud taotlust 300 000 euro eraldamiseks valitsuse algatatud ühendamise kulude täiendavaks katmiseks,” ütles Mäggi ning selgitas kirjas pikalt ja põhjalikult, miks seda teha ei saa. Kokkuvõtvalt: vastasel korral rikutaks haldusreformi seadust.

Minister tõi välja, et Otepää valla tulumaksulaekumised endise Puka valla kohta on aastas umbes 650 000 eurot. „Nende maksulaekumiste arvelt on võimalik Otepää vallal järk-järgult endise Puka valla territooriumil asuvaid objekte ja taristut korrastada,” märkis Mäggi.

Tema sõnul ei ole õigusaktides nõutav, et kõik investeeringud taristusse ja hoonete rekonstrueerimised või ümberehitused saaksid tehtud ühinemisjärgse aasta jooksul. „Investeeringuvajadusi on võimalik jagada pikema perioodi peale,” teatas ta. „Samuti on vallal võimalus teiste omavalitsustega võrdsetel alustel taotleda erinevatest meetmetest toetust.”

Tagasi üles