Digilahendused põllumajanduses saavad tuule tiibadesse

Foto: VitalFields

Kuigi põllumajandust tajutakse ühiskonnas sageli konservatiivsena ja pigem vanamoelisena, on põllumajandus Euroopa Liidus digitaalse arengu osas kiiresti edasi liikunud. Uued tehnoloogiad, tark põllumajandus, nutikad lahendused – need märksõnad on tänapäeva põllumajanduses väga aktuaalsed.

Juba üle kümne aasta on Eesti põllumehed kasutanud kõrgtehnoloogilisi lahendusi: GPS- seadmetega kombainid-traktorid ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Üks tulevikulahendus on täppisviljelus, mis laseb kasutada eri andmeid ja saadud sisendi põhjal teha õigemaid otsuseid, näiteks väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Täppisviljelus on oluline ka keskkonnahoiu seisukohalt, seeläbi saab põllumees muldasid ja keskkonda säästvamalt kasutada.

Astume lähiaastatel järgmise sammu põllumajanduse suurandmete projekti käivitamises. Selle eesmärk on veelgi sujuvamalt siduda ühtseks tervikuks mullastikuandmed, väetamissoovitused, taimekaitsevahendite säästliku kasutamise võimalused jne. Kindlasti tuleb riigil teha andmebaas paremini kättesaadavaks, soodustada erasektori rakenduste arendamist ja koolitada põllumehi.

Oleme aastaid panustanud riigi teenuste digitaliseerimisse, riigi ja ettevõtjate omavahelisse suhtlemisse. Suurt osa toetusi saab taotleda elektrooniliselt e-PRIA kaudu. E-PRIA süsteem teeb automaatseid kontrolle ja pärib andmeid teistest registritest taotleja eest. Näiteks kontrollitakse, kas kliendi ettevõtlusvorm vastab meetme tingimustele. Lisaks pärib e-PRIA andmeid kliendi eest teistest avaliku sektori andmebaasidest, klient ei pea neid ise taotlusele käsitsi sisestama. Nii lihtsustame põllumajandustootjatel toetuste taotlemist, samuti ametnike tööd toetustega seotud nõuete kontrollimisel.

PRIA on pilootprojektina katsetanud satelliitside infosüsteemi, mille abil kontrollitakse rohumaade niitmist ilma kohapealset kontrolli tegemata. Satelliitseirega saame teada, kas rohumaa on niidetud ja millal niitmine tõenäoliselt toimus. Süsteemi peaeesmärk on vähendada kohapealsete kontrollide arvu.

Kalanduses on uus lahendus PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus, mis võimaldab kaluritel esitada kohustuslikud kalapüügiandmed mitmele ametiasutusele korraga. Andmed, mis varem tuli edastada telefoni teel ja paberil, saab nüüd esitada ühe teenuse kaudu. Eesti on esimene riik Euroopas, kus sellist püügiandmete esitamise täislahendust pakutakse. Kuna rakendust kasutada on lihtne ja see sisaldab kõiki vajalikke andmeid, on paljud ELi liikmesriigid, näiteks Rootsi, Soome, Suurbritannia, Hispaania, Poola, Rumeenia, Taani ja Saksamaa, samuti huvitatud rakenduse kasutuselevõtust.

Järjest aktiivsemalt rakendame digilahendusi ettevõtete suhtlemisel Põllumajandusameti ning Veterinaaria- ja Toiduametiga. Nende ametkondade uued digiteenused vähendavad nii ettevõtjate kui ka ametkondade halduskoormust. Niimoodi saame vabastada ressursse, et teha sisulist riskipõhist järelevalvet.

Digitaliseerimine ja e-lahendused loovad põllumajandussektorile ja maapiirkondadele kasvamisvõimalusi. Need aitavad põllumajandusel ja toidutootmisel saavutada paremat kvaliteeti, tõhustada tööd ja kasutada loodusressursse säästlikumalt.

Suur ülesanne on aga eri andmebaasides oleva info parem liikuvus ja andmete ühildatavus. Väga tähtis on põhimõte, et ettevõtja ei pea oma andmeid sisestama korduvalt, vaid andmebaasid tõesti suhtleksid omavahel.

Näiteks tuleks senisest enam kasutada riigi kogutavaid põllumajandusandmeid tehnoloogiate arenduses ja tehnoloogiat põllumajandusettevõtetes efektiivselt rakendada. Tuleb luua põllumajanduse suurandmete elektrooniline süsteem, milles saab andmeid omavahel seostada, siduda analüütiliste mudelite ja praktiliste rakendustega. Seeläbi on võimalik analüüsida ettevõtte ja kogu põllumajandussektori olukorda ning teha teadmistepõhiseid majandamisotsuseid.

Põllumajanduse digilahendused on tulevikus kasvav osa ekspordist. Meil on juba näiteid, kus Eestis loodud lahendusi kasutatakse ulatuslikult teisteski riikides, näiteks eAgronom ja Vitalfields.