Suur ja võimas, osaliselt rekordiline suvi leidis oma lõpu 22. septembril, kui öösel oli õhutemperatuur veel 15…21 °C, kuid juba hommikuks langes 14…19 °C-ni, andes teed sügisele.
Ilmatark: Mis on öökülm ja kuidas seda tõrjuda?
26. september 2018, 23:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et suvi on alla andnud, siis tuleb silmitsi seista muus osas ka öökülmadega. See igikestev huvi- ja murekoht põllumeestele ja -naistele, aiapidajatele jt – öökülm – mis see on ja kas seda saab ka tõrjuda?
Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt kokkuleppest. Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C – see tähendab, et öökülmast võib selles kontekstis rääkida enamasti maist oktoobrini. Niisiis piisab öökülma olemasoluks miinuskraadidest (temperatuur alla 0 °C) üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhk 2 m kõrgusel võib-olla suhteliselt soe, isegi üle +5 °C.
Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga. Aprillis, mais ja sügise hakul (septembris, oktoobris) on tüüpiliseks saabumise ilmakaareks põhi ja kirre, aga juunis pigem loe. Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine, ja selline öökülm haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja tekkida ajutine lumikate. Öökülm võib esineda mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade alguspoolel, kui polaaralad on veel külmad, ja sügisel, kui jahtumine saavutab ülekaalu.
Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi – nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele. Jahtumiseks eriti soodne on väga kuiv õhumass, mida iseloomustab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülma võimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb tugevasti pinnamoest (eelistatult / kergemini tekkiv soistel aladel, nõgudes, orgudes).
Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv-radiatsioonilisest öökülmast: algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel (tuulevaikus, selge ilm, madal kastepunkt) tugev jahtumine.
Neid tegureid, mis öökülma mõjutavad, on palju, nagu pinnase niiskusaste, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne, kuid eriti oluline tegur radiatsioonilise öökülma puhul on pilvisus: kui ilm on pilves (madalad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.
Palju on räägitud öökülma tõrjest. Selle võib jagada väikese- ja suuremastaabiliseks. Väike mastaap hõlmab potipõllundust, verandasid, väikeseid põllulappe jms. Sellisel juhul aitab öökülma tõrjuda uduvaniku tekitamine – kui suhteline niiskus on üle 80%, tuleks õhku lisada tihenemispihuseid (kondensatsioonituumakesi), nagu soolakübemed jms hüdrofiilsed osakesed, et udu tekiks ja pidurdaks vabaneva kondenssoojuse abiga õhutemperatuuri langust; suitsukatte tekitamine (need kaks võimalust mõeldavad tuulevaikse ilmaga), taimede piserdamine päikeseloojangu paiku veega, taimede sissetõstmine, kui see võimalik, ventilaatori või fööni käivitamine (efektiivsed eriti väikese mastaabi puhul, kusjuures tuttavad on eelistanud fööni).
Suuremastaabilise tõrjega on keerulisem, kuid üritatud on tõsta piirkonna turbulentsust (väheefektiivne) või paigutada põldude servadele (pindala mitte üle 1 ha) infrapunakiirgurid (-lambid). Viimast on peetud üsna tõhusaks, kusjuures infrapunalambid peavad olema võimsad ja suure hajuvusega, et pinda katta – sel juhul neelavad pinnas ja taimed -kiirguse ja öökülmast saab lahti. Suure mastaabi puhul on püütud rakendada ka suitsukatte (spetsiaalsete suitsumasinatega) ja uduvaniku tekitamist (udumasinaga, mis pihustab õhku tihenemispihusid), aga sel juhul peab ilm tuulevaikne ja pinnamood sobiv olema.
Viimased päevad on „ehmatanud“ kõleda ilma ja isegi tahkete sademetega, mis esialgu on tulnud veel rahe ja jääkruupidena. Ilm paraku ei leebu ja öökülmaoht püsib, eriti järgmistel päevadel; reedel (28.09.) on koguni võimalik märg lumi, sest Eesti võib jääda osatsükloni eriti külma põhjaserva, suurem oht on ilmselt Virumaal. Tormised, sajused ja muutlikud sügisilmad jätkuvad lõputult (vist). Elame, näeme!