Viirpuu ravib südant ja veresooni

Kuna nii õied kui ka viljad on raviomadustega, tasub viirpuud koduaias kasvatada. Foto: Elmo Riig

Viirpuu on asteldega kuni viiemeetrine põõsaspuu, mis kasvab meil looduslikult peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, aga ka parkides ja koduaedades heki- ja ilupuuna. Armastab valgusküllast kasvukohta.

Viirpuid on üle tuhande liigi, neid on aretatud ja need on ka ise looduses segunenud, seega neid tekib pidevalt juurde. Eestis on aretatud kaks liiki, mis kasvavad ainult meil: Viidumäe ja Saaremaa viirpuu. Aretatud on viljadega õun-viirpuid, et saada suuremaid vilju söögilauale, ja kauneid roosade topeltõitega ilu-viirpuid, mis on õitsemisajal aia ehteks. Viimasel küll raviomadused puuduvad.

Koduaedades on enim levinud harilik ja verev viirpuu. Aeda kaunistavad aga teisedki viirpuuliigid, nii juunikuus õitsemise ajal kui ka septembris punaste õunviljadega. Minu aias kasvab verev viirpuu, mis annab suuremaid marju, ja harilikud viirpuud, mis on õitsemise ajal nagu lumemäed. Neilt ma õisi kogungi. Marjad on harilikul viirpuul väiksemad, aga tumedamad ning sobivad siirupiks ja teeks.

Raviks kasutatakse üheemakalise, viieemakalise, hariliku, altai, vereva ja dauuria viirpuu õisi ning vilju.

Kuna nii õied kui ka viljad on raviomadustega, tasub viirpuud koduaias kasvatada. Viirpuu õitel on rohkem südamerütmi korrastav, viljadel aga veresooni puhastav antioksüdantne ja tugevdav toime. Viirpuust tehtud ravimid laiendavad aju ja südame veresooni, alandavad kolesterooli, korrastavad südametegevust, aitavad südame rütmihäirete korral, vähendavad närvisüsteemi ärrituvust, suurendavad südame ja aju hapnikuvarustust, kaotavad ebameeldiva tunde südamepiirkonnas, aitavad üleminekuea häirete, neuroosi, unetuse, kilpnäärme ületalitluse vastu.

Sobivad ennetavaks ja järelraviks südame- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Viirpuu õitele ja marjadele võib lisada melissi või aedmonarda lehti maitseks ja toime parandamiseks. Teed saab keeta ka viljadest ja õitest koos.

Õied sisaldavad flavonoide (kvertsitriin, rutiin), oligomeerseid proantotsüanidiine, orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid, trimetüülamiini. Viljades on karotiine, saponiine, parkaineid, koliini, fütosteriini, glükosiide.

Õisi kogutakse juuni alguses, Põhja-Eestis 3.–6. juuni paiku. Kogutakse koos lehtedega, mis koos õitega kaasa tulevad, ja kuivatatakse kiiresti kuivatis või soojas ruumis 35 kraadi juures. Droog imab niiskust, seepärast tuleb kohe pärast kuivatamist panna purki või õhukindlasse kotti. Saadud droogist võib teha tinktuuri ja teed. Tinktuuri valmistamisel võetakse 1 osa õisi ja 5 osa alkoholi, lastakse seista pimedas 2−3 nädalat. Tarvitatakse 1–2 korda päevas 20 tilka.

Alkoholitõmmist võib valmistada ka toorestest õitest: valada õitele sooja alkoholi ja lasta seista 2–3 nädalat. Kurnata ja säilitada tumedas pudelis või kapis.

Lihtsam on valmistada teed ja ega alkohol pidevaks tarvitamiseks hea olegi. Kuid alkoholiga jõuavad toimeained kiiremini vereringesse, leevendamaks rütmihäireid ja halba enesetunnet. Tugeva valu korral tuleb ikka kiirabi kutsuda.

Tee valmistamisel võetakse 1–2 tl droogi ja valatakse üle 200–300 ml veega, lastakse tõmmata 10 min ja juuakse päeva jooksul lonksudena.

Marju kogutakse septembris, tihti on neid puudel näha veel talvelgi, kui linnud pole neid nahka pistnud. Marju võib samuti kuivatada ja teed teha, aga neid tuleb tee valmistamiseks keeta 30 min, seejärel lasta tõmmata 30 min. Võib panna ka ööseks termosesse tõmbama.

Lihtsam on nendest kohe sügisel siirup, moos, marmelaad või kompott keeta. Seemned saab läbi sõela hõõrudes eemaldada. Maitseks ja säilivuse parandamiseks võib lisada hapusid vilju: ebaküdooniat, astelpaju, sidrunit. Marjadest võib kisselli ja pastilaad valmistada. Suuremaid marju saab kuivatada ja jahuks jahvatada, kui hea mikser on käepärast. Sügavkülmas säilitatud marju saab smuuti sisse panna.

Lisaks raviomadustele on viirpuul muidki häid omadusi, neid armastavad ka rästad ja siidisabad. Aga vilju on palju ja jagub kõigile. Puit on kõva, sestap on viirpuud nimetatud kont- ja luupuuks. Puidust on valmistatud väiksemaid käsitööasju. Puidu ja lehtedega saab kollast värvi riiete ja villa värvimiseks.

Hekitaimena võib viirpuu kasvada aga nii tihedaks – pealegi on tal on teravad astlad −, et väikesed värvulised võivad sinna lõksu jääda. Hekk paraku ei õitse ega anna marju.