Loomade söötmisel käivitus säästurežiim

Silotegu: haljasmassi kinnitrampimine traktoriga. Foto: Urmas Luik

Kogu lootus talv üle elada lasub kolmandal rohusilo niitel, kuid piimatoodangu säilitamise nimel tuleb panustada ka ostusöödale. See tähendab, et piima tootmine läheb kallimaks ja hind peab hakkama tõusma.

Järva-Jaanis piima tootva Metstaguse Agro OÜ juht Teet Kallakmaa sõnab, et loomade ületalve pidamiseks on nüüd viimane lootus septembri rohusilo niitel. Teravilja ja rapsi saak oli poole väiksem, kuid see on siiski piimandust toetav haru. Oma tarbeks teraviljast piisab ja müügile ta tänavu ei mõtlegi. „Olgu selle teravilja põllult kättesaamisega kuidas on. Selle elab kuidagi üle, kuid nii nigelat seisu rohusiloga nagu tänavu pole mul üle 30aastase tööstaaži juures olnud,” nendib ta.

Kolmandik silo jääb puudu

Koos noorloomadega üle tuhandepealise karja ületalve pidamiseks on Kallakmaal vaja vähemalt 10 000 tonni silo, kuid puudu kipub jääma 3000 tonni ehk üks korralik niide. „Kaks niidet on tehtud, kolmas ei taha kuidagi tulla. Pole midagi lõigata, kui rohi ei kasva. Teen küll ka maisisilo, kuid kolmandik kogusest kipub puudu jääma,” lausub ta.

See tähendab, et loomade söötmisel on juba käivitunud säästurežiim – sööta tuleb varasemast rohkem põhku ja piimatoodangu languse vältimiseks ostusöötasid, milleks Kallakmaal on suhkrupeedi graanulid. „Pinguta kuidas tahad, kuid piimatoodang ikka langeb. Meil juba kümme protsenti. Samas piima tootmine läheb põllumehele märksa kallimaks. Ei taha rääkidagi, üsna masendav seis,” rehmab ta käega.

Kuigi piimaliitri hind on suvega justkui tõusnud kaks senti, 30lt 32 sendile, ei korva see tootmiskulusid. Kallakmaa hinnangul on praeguse piimatootmise tulusus põllumehele sama mõttetu kui piimahinna kriisiajal Vene turu kadudes. Tema arvutuse kohaselt peaks piimahind praegu olema vähemalt 35 senti liitri eest, siis oleks põllumehel motivatsiooni pingutada, sest tunneb toetust raskel ajal.

On seis nii nutune kui on, loomade vähendamisele Kallakmaa ei mõtle. See viib mehe sõnutsi vaid piima omahinda kõrgemaks. „Püsikulud ju loomade arvu vähendamisega ei muutu. Nii on karja kärpimine vaid näilik tee paremuse poole,” selgitab ta. Nii läheb Kallakmaa oma 1100pealise karjaga talvele vastu, murekorts kulmude vahel, kuid lootes parimat. Peaasi, et tervis pidev pinge juures vastu peab.

Järvamaal Sargveres piima tootva põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa sõnab kombainiroolis olles, et võtab veel viimastelt põldudelt rapsi. „Saak on tänavu poole väiksem kui mullu. Hõisata pole siin midagi. Kui midagi müüa, siis alles kevadel. Kõigepealt tuleb loomad ära sööta.”

Sööta tuleb juurde osta

Samas räägib Uusmaa, et maisisilo hakkab ta veel tegema ja mais põllul annab lootust. Ka sai seda paarkümmend hektarit rohkem külvatud kui eelmisel aastal, kuid loomadele ületalve pidamiseks vajalikku silo sellest kätte ei saa. „Kui saan rohumaalt silo kolmandast niitest, siis vean ehk kuidagi kevadeni välja. Põhk on kõik ära korjatud ja aitab seegi, et loomad käivad siiani päeval karjamaal ja söögiks rohtu nüüd juba jagub.”

Üle 30aastase põllumajandusettevõtte juhi kogemusega Uusmaa usub, et põllumees peab nurisemise asemel ise hakkama saama, teist väljapääsu pole. Nii tuleb mõelda ja arvutada ja veel mõelda. Uusmaa ostab tänavu esmakordselt juurde lisasööta. Ettevõttel on toita 1300pealine kari, neist 500 lüpsilehmad.

„Kuna tänavune sööt annab loomadele vähem proteiini, ostsin piimatoodangu säilitamiseks rapsikoogile lisaks sojakooki,” teatab ta. Uusmaa lehmade piimatoodang on siiani stabiilsena püsinud. „Peaasi, et veaks loomade arvuga uude perioodi välja. Kui loomad lauta jäävad, siis toodang kindlasti kannatab, kuid piimahind peab samuti tõusma hakkama,” kõneleb ta.

Kuid seni piimahinna tõusu märgata pole. See tähendab turuseaduste järgi, et piima kogutoodang pole sedavõrd langenud. „Piima veel jagub ja meil, põllumeestel, tuleb selle eest antava hinnaga, 32 senti liitrilt, hakkama saama. Usun, et piimatoodangu langedes hakkab hind tõusma,” nendib ta. Tõusuruumi on Uusmaa hinnangul üle kümne sendi jagu. Seda võrreldes heade aegadega, mil Vene turg toimis. Siis oli piimahind mehe mäletamist mööda lausa 40–45 senti liiter.

Ka hobusekasvataja muretseb

Järvamaal Kirnas üle 30pealist hobusekarja majandav Maie Kukk tunnistab, et raskeks läheb tänavusel talvel temalgi, sest heina söötmine käib juba täie hooga. Karjamaal lihtsalt pole rohtu ja loomi ju näljas hoida ei saa.

Nii on üle saja rulli heina juba söödetud, kuid talv pole ju veel alanudki. Silo ei looda Kukk hobustele tänavu saada, sest näeb ju, milline olukord sellega on. „Silo pole mul osta kelleltki. Hea, et on kokku lepitud mitmega, kes lubanud mulle heina müüa. Kui need kõik kenasti peavad, siis vean kevadeni välja,” lausub ta. Juurde tuleb osta ka lisasööta: hobuste graanuleid, et hobused treeningutel kenasti vastu peaksid.

„Hobuste jaoks heina saada on paras katsumus olnud ka mõnel varasemal aastal. Eks neid kevadeid on pikisilmi oodatud varemgi. Päris esimene raske suvi see pole.”