Põldude lupjamine leevendab põuakahju

Korralikult lubjatud vähehappelise mullaga põld peab põuale paremini vastu. Foto: Kristina Traks

Kuigi teaduslikult pole seda veel tõestatud, siis subjektiivselt hinnates tundub loogiline, et korralikult lubjatud vähehappelise mullaga põld peab põuale paremini vastu ja annab kopsakama saagi kui liighapu mullaga põld.

Kui põllumeest tabab kuiv ja kuum suvi nagu tänavu Eestimaal, siis on selge, et tuhkkuivas mullas ei taha ükski kultuur kasvada. Suurte põllumassiivide kastmine pole Eestis levinud ja kergitaks saagi omahinda veelgi kõrgemale, kui see praegu on.

Kui tuhkkuiv muld on ka liiga happeline, on taimedel toiteelemente omastada topeltraske, need kiduvad ega anna loodetud saaki. Kui aga mulla happesus (pH) on põllule laotatud lubja või lubiväetise abil neutraliseeritud (pH = 5,7–5,8), on ka kuival ajal saak parem.

Lubiväetis mitte ainult ei neutraliseeri aluselise kaltsiumoksiidi (CaO) abil põllumulla happesust, vaid sisaldab ka makro- ja mikroelemente, teiste seas kaaliumi ja fosforit. Viimase abil suudavad taimejuured tungida sügavamale ja saavad vett paremini kätte. Kaalium aga on tähtis bioelement, muudab rakud tugevamaks ja elujõulisemaks.

Väärt tulemus silub kalli hinna

ASi Scandagra Eesti seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel on seda meelt, et kui taimedel on mullas piisavalt toitaineid ja mulla happesus neutraalne, siis peavad need põuale paremini vastu.

„Mõni põllumees räägib, et kui põllul on mõni koht, kus aastaid pole suurt midagi kasvanud, siis pärast lupjamist on sealgi hakanud vili kasvama,” kõneleb Tagel. „Ju siis selles on tõetera, et kui mulla happesus saab tänu lubjale korda ja mulda rikastatakse toiteelementidega, siis saak paraneb.”

Eesti põldude lupjamisvajadust on tõestanud Eesti Maaviljeluse Instituudi teadusuuringud. Põlluväetiste müüjad on hakanud lubiväetisi pakkuma, näiteks otse Eesti Energia uuest Enefiti jaamast tulevat põlevkivituhka, samuti Enefixi-nimelist lubja n-ö komplekslahendust.

Scandagral tähendab kompleksteenus, et koos partneritega pakutakse täislahendust: põlevkivituha veost kuni tuha põllule laotamiseni.

„Kuna lõviosa lupjamisest moodustab transpordikulu, siis loomulikult peame põllumeestele pakkuma paindlikke maksevõimalusi,” kinnitab Mikk Tagel.

Veo kauguse ja kalli hinna taha tihtilugu lupjamine jääbki. Näiteks kui tellida lubiväetis Narvast Lüganuse valda, kus veokaugus on 60–70 km ja lubja kulu 3 t/ha, tuleb ühe hektari Enefixiga katmise hinnaks 70–75 eurot.

Kui lupjamise tellib talunik 250 km kauguselt Valgamaalt, peab ta arvestama hinnaga 110–115 €/ha. Hinnavahe on vähemalt 40 eurot hektari kohta. Kui lubjata on tarvis näiteks sada hektarit, kuhu kulub 300 tonni lupja, siis teeb see kogukuluks esimesel juhul Lüganuses 21 000 eurot, teisel juhul koguni 33 000 eurot. Kuna lubajata soovitatakse põlde vähemalt iga kümne aasta tagant, siis on tegemist regulaarselt korduva püsikuluga.

Hapu muld ei anna saaki

Siiani toodetakse lubiväetist valdavalt lahtise tuha kujul, mis on väga lenduv (tolmav) ja mida ei saa pikemalt hoiustada. Seega koorem tuleb enam-vähem kohe, kui see talumehe hoovile veereb, põllule vedada. Samas sõltub lupjamine palju ilmast.

Olemas on granuleeritud lubiväetised, kuid siiani otsitakse sellele õiget sidusainet, mis seoks kõik komponendid, kuid lahustaks need pärast mulda sattumist õigel ajal. Kuigi graanuliteks vormitud lubiväetise hind kerkiks tavalise põlevkivituhaga võrreldes, tasub seda kaaluda – graanuleid on parem pakendada ja hoiustada, neid saab lattu varuda ja kasutada, kui on õige aeg. Tolmuvaba graanuli põllule laotamine ei vaja eritehnikat. Mulda viidud graanulid lahustuvad teatud aja jooksul.

Teatavasti hapestavad muldasid mineraalväetised, iseäranis ammooniumsulfaat, teatud määral ka orgaanilised väetised. Ilma nendeta tänapäeval hakkama ei saa, aga tark põllumees oskab kõiki väetamismooduseid omavahel kombineerida ja enda jaoks optimaalse leida.

„Et sisendite kulusid kontrollida, võiks mineraalväetisi ühel aastal tavanormist vähem põllule viia ja panustuda lupjamisele. Sest kui muld on happeline, ei omasta taimed korralikult ka väetiste toiteelemente,” soovitab Mikk Tagel.

Mulla omadusi saab jälgida iga viie aasta tagant võetavatest mullaproovidest. Tagel siiski usub, et kui mulla happesus on väga suur (pH < 5), tuleb optimaalse kulunormiga (3 t/ha) lubjates see kõigepealt korda saada, alles seejärel võib hakata kogust optimeerima. Hapus keskkonnas põllukultuurid, eriti raps ja liblikõielised, ei kasva ja neutraliseerimisega viivitades tuleb lihtsalt kehva saagiga läbi ajada.

Põlevkivituhk „tugevdab” mulda

• Kaltsiumivaesed ja väga happelised mullad on väheviljakad.
• Harimise ja sademete tõttu kaob igalt hektarilt kuni 300 kg kaltsiumi aastas.
• Et kaltsiumi tagasi saada ja mulla happesust vähendada, tuleb põllumulda segada lupja või tuhka (CaCO₃).
• Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused.
• Tuleks eelistada mitmekülgseid lubjaväetisi, neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P).
• Meliorant peaks sisaldama tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu).
• Tuhk tuleb laotada põllule enne külvi. Kui põldu küntakse, siis künni alla.
• Lubjata võib ka talvel, kui lumekihi paksus on kuni viis sentimeetrit. Talvel tasubki seda teha, sest tuhk on raske, traktor koos haagisega võib kaaluda kuni 40 tonni. Talvel ei sõtkuta lubjaringe tehes nii palju põldu kui soojal ajal.
• Lubiväetise keskmine kulu on 3 t/ha. Kui mulla happesus küünib 4,0 või 4,5 pH kanti, võib hektarile laotada 5–6 tonni.
• Muldade taashapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4–7 aasta tagant.
• Pärast lupjamist suureneb huumusesisaldus, mis parandab viljakust.
• Eestis toodetakse põlevkivituhast melioranti Enefix.

Allikas: Eesti Maaülikool, MESi nõuandeteenistus

Põlevkivituhka tuntakse aastakümneid

Põlevkivist elektri tootmisel eraldatakse suitsugaasidest suure kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja sobib muldade lupjamiseks.

Uuringud kinnitavad, et selline tuhk aitab taimedel pinnasest toiteelemente omastada, vähendab taimehaigustesse nakatumist ja pärsib samblakasvu.

Teadlased on leidnud, et põlevkivituhk sisaldab palju kaltsiumkarbonaate, see aitab mulla pH-d kiiremini neutraliseerida ja seda mikroelementidega rikastada.

Eesti Energia uute energialahenduste juht Alo Kelder ütleb, et ettevõttel on keskkonna kompleksluba, mille põhjal toodetakse osast tuhast lubiväetist ja seda tohib Eestis põllule viia.

Tasub siiski meeles pidada, et põlevkivituhk pole väetis, vaid lubiväetis või meliorant. Väetise- ja lubiväetise kasutamise nõuded ja reeglid erinevad.

Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud 1960. aastatest. Eesti Energia alustas 2016. aastal Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele.

Põllumeestele pakutakse kolme põlevkivituha sorti normidega 1, 2 ja 3 t/ha, samuti mõnda suurema normiga erivarianti. Tegemist on Enefit-tehnoloogia uute katelde tuhaga, kus põlemistemperatuur on madalam, seetõttu tuha koostis varasemast erinev.