Suur osa Eestis lõhutud halgudest läheb üle piiri eksporti

Japa uusim proffide halumasin, millega töötades saab puutetundlikult ekraanilt pidevalt jälgida töödeldud puidu mahtu. Foto: Metsaomanik OÜ

Umbes kakskümmend aastat tagasi oli halumasin Eestis veel üsna haruldane, aga nüüd on neid üle maa igal pool. Osa neist on otse erakasutuses, osa nende väikeettevõtjate käes, kes toodavad halgusid või käivad perest peresse ja saevad-lõhuvad küttepuitu teenuse korras. Suur osa Eesti halumasinatest töötab aga selle nimel, et toota halgusid (sealhulgas kaminapuud) ekspordiks.

Ühe me staažikama halumasinate maaletooja OÜ Metsaomanik juht Enn Kiilaspea jutustas, kuidas käis USAs sugulastel külas ja märkas võõrustajate käes paberit kiiinfoga, kus kirjas, et kaup, kase kaminapuud, on pärit Eestist. „See oli üks Peipsi ääres tegutsev ettevõte. Tean, et näiteks ekspordib oma toodangut USAsse ka üks Viljandimaa suuri tegijaid OÜ Benexon,” rääkis Enn Kiilaspea.

Eesti ettevõtted ekspordivad halupuud nii Euroopa Liidu kui ka kolmandatesse riikidesse ja tootjad on öelnud, et see turg on põhjatu.

Kohati on tellimusi rohkem

Mõne märgi järgi saab öelda, et küttepuidu pikalt odavana püsinud hinna nüüdne tõus on piirkonniti pannud halumasinad ka Eesti turu jaoks kiiremini tööle. „Ma ei tea, kas üldiselt niimoodi on, aga oma kogemuse põhjal tundub, et tellimist on rohkem,” ütles Tartumaa Tammepäeva talus kõrvaltegevusena halumasinateenust pakkuv Raido Tamm. Valmishalg on turul kallim ja seetõttu on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kütte ära kolmemeetriste nottidena ja tellivad siis halumasina endale õuele.

Raido Tamm käib oma masinaga teenust tegemas vaid lähikonnas ja ta tellijad on kas eraisikud või näiteks omavalitsus.

Ida-Virumaa väikeettevõtja Toomas Kuslapi kogemus veel tellijate kasvu ei näita. Kuslap teeb oma halumasinaga teenust kogu Eestis ja talle on see põhitegevus. Töö on aga hooajaline, põhilised tellimused tulevad märtsist juunini. Muu aeg on vaiksem ja talvesse jääb ka paar tellimustühja kuud.

„Leiva toob lauale, kuid päris äraelamiseks tuleb kõrvalt ka muud teha. Talvekuudel tuleb nagunii kõrvaltegevust leida,” rääkis Toomas Kuslap, kes on oma halumasinaga turul juba kuuendat hooaega. Peale eraisikute küttepuu „halutamise” käib ta mõnikord oma masinaga abiks ka halgude eksportijail, kui neil on suured tellimused.

Masinate müügi käive kasvas

„Tänavu on halumasinate müügi käive kasvanud, muu hulgas ka Eestis,” märkis OÜ Metsaomaniku läbimüügi kohta Enn Kiilaspea. OÜ Metsaomanik esindab Eestis soomlaste ettevõtet Laitilan Rautarakenne OÜ ja Japa kaubamärki juba aastast 1996. Nüüdseks on osaühingu esindusõigus laienenud kõikidesse Balti riikidesse, Valgevenesse ja Venemaale.

Algusega võrreldes on palju muutunud ka halumasinad ise, mis on üle viidud hüdraulikale ja mille täiustamine jätkub pidevalt.

Kõige uuematel profimasinatel käib näiteks kogu juhtimine nottide etteandmisest halgude väljutamiseni ühe juhtkangi abil ja rakendada saab automaatset süsteemi, mis tähendab, et masin ise otsustab, kuidas puunotti järgata ja halgudeks lõhkuda.

Paljude muude täienduste kõrval on need masinad varustatud elektroonilise süsteemiga, mis andurite abil mõõdab reaalajas ära kõik töönäitajad. Neid saab vaadata halumasina enda puutetundlikult ekraanilt, aga ka tööandja arvutist, mis on halumasinaga ühendatud. Toodangu kohta saab andmeid kuupmeetrites, ruumimeetrites või puistekuupmeetrites ja masin fikseerib eri aegade toodangumahu.

Kodumaiseid uudiseid

Seda, kui mitu halumasinat Eesti peale kokku töötab, ei ole võimalik selgitada, kuna neid on ostetud mitme kanali kaudu. Peale muu on ELi toetuste abil halumasinaid hankinud nii metsaühistud kui ka talumehed.

Enn Kiilaspealt püüdsin uurida, kui palju on erinevate halumasinate maaletoojaid. „Neid ikka on, aga mina kokku lugenud ei ole. Kümmekond on kindlasti,” pakkus Enn Kiilaspea.

Halumasinatega on seotud veel kaks liini. Esiteks on üksikud Eesti masinaehitajad tootnud turule ka oma mudeleid. Teiseks on mitmel pool üle riigi nutikad mehed endale ise koju oma masina ehitanud.

Mitu aastat tagasi oli Tartu maamessil väljas Kohila Lemate OÜ tootjad oma halumasinaga, mis klassikaline saagija-lõhkuja. Kui nüüd sellesama masina müüginäitajate kohta tahtsin küsida, selgus, et mudeli tootmine on lõpetatud. „Sein tuli ette. Oleks saanud masinat küll veel täiustada, aga see oleks läinud liiga kalliks ja tundus seetõttu mõttetu,” ütles asja eestvedaja, ettevõtja Marko Luts.

Nüüdseks on jõud ühendatud varasema koostööpartneriga, kes tootis Eesti oma giljotiin-halumasinaid, mille põhiline erinevus muudest on, et saagimine-lõhkumine toimub korraga. „Toodame neid nüüd Kohilas ja uue ühise ettevõttena, mis on OÜ Forstman Baltic. Näen sellel halumasinatüübil palju suuremat perspektiivi, kuna see ei raiska ressurssi ja hoiab kahe töö ühte tsüklisse toomise tõttu tohutult aega kokku. Suurim pluss on parem tootlikkus, peale selle on masin väga lihtne, pole ei hüdraulikat ega elektroonikat,” rääkis Marko Luts.

Giljotiinmasin on Lutsu sõnul populaarne näiteks Soomes ja Saksamaal, kuid üldiselt kaasneb stereotüüp, nagu räsiks giljotiin halgusid liialt. „Turg on konservatiivne, Eestis veel eriti, aga mina räägin siis neile, et tegelikult on see mõnetine räsimine hoopis pluss – kui puidu kiud ja poorid jäävad lahti, kuivab halg kiiremini,” ütles Luts.

***

 Kas keegi veel kirvega ka puid lõhub? „Eks kindlasti oma tarbeks ja ehk ka füüsilise trenni mõttes. Suuremad tööd teevad siiski nüüd masinad ära,” sõnas Enn Kiilaspea. Ettevõtjad pakkusid, et nooremad mehed vast enam kirvega puid lõhkuda ei oskagi.