Tootsi Turvas on hakkpuitu eelistava turuga kohanenud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hakkpuit on Tootsi Turbas suures osas välja vahetanud kütteturba müügi.

FOTO: AS Tootsi Turvas

Eesti vanim ja suurim turbatootja aktsiaselts Tootsi Turvas on suutnud oma tegevusalad kohandada riigi ja turu nõudmistele vastavaks. Kuna turvast ei peeta taastuvaks ressursiks, puitu aga küll, ja toetusi makstakse ainult taastuvenergia tootmise eest, eelistatakse meie koostootmisjaamades ja katlamajades hakkpuitu.

„Alustasime kümmekond aastat tagasi tänu sellele, et mitmel pool olid valmis saanud uued koostootmisjaamad ja sinna oli võimalik haket müüa. Olukorda analüüsides mõistsime, et ainuüksi turbale panustada ei ole tark. Praegu moodustab meie 15miljonilisest aastakäibest kolmandiku just hakkpuidu, õigemini sellest saadava energia müük, esikohal on ikkagi kasvuturvas,” avaldab 2002. aastast Soome VAPO OY kontserni kuuluva aktsiaseltsi Tootsi Turvas juhataja Matti Puuronen.

Hinnad kõiguvad

Tootsi Turvas on viimastel aastatel tootnud keskmiselt pool miljonit kuupmeetrit hakkpuitu aastas. Turg aina kasvab, sest uusi hakme tarbijaid tuleb juurde, lisandub tootjaidki. Kui võhikule näib, et hakmetootmine viib kiirelt haljale oksale, siis sama kiiresti võib see hoopis pankrotti ajada.

„Eelmisel sügisel hakkas toorme hind järsult tõusma, aga müügihind olid kokku lepitud juba enne seda. Kuna puitu metsast kätte ei saanud, ostsime seda isegi kallima hinnaga sisse, et oma kohustusi täita,” meenutab Puuronen.

Ettevõtte puidudivisjoni juht Jaak Raid täiendab, et lepingute täitmise nimel toodi hakkimiseks tarvilikku puitu Pärnusse isegi Paldiski sadamast. Sellise tegevuse majanduslikust tasuvusest mehed rääkida ei taha, kuid ei salga, et hakkpuidutootmine tekitas vähemalt mullu pigem kahjumit kui kasumit.

Miinuse leevendamiseks müüdi ära osa turbatootmistehnikast, mida otseselt ei kasutatud, vaid hoiti nii-öelda varus. Igatahes said lepingud maksimumilähedaselt täidetud. Ajaloolise tõe huvides täpsustab Raid, et üks leping siiski katkes, aga põhjus polnud hind. „Meil ei olnud kuskilt võtta nii kuiva materjali, kui see konkreetne klient nõudis.”

Samal ajal, kui toorme hind tõusis, langes hakkpuidu tootja jaoks müügihind. Katlamajad surusid hinda alla, sest hakme pakkujaid oli juurde tulnud ja turule sisenejad tegid „soodustusi”. Varsti aga selgus, et nende hindadega ei suudetud lepinguid täita.

„Praegu ei ole hakkpuidu tootmine ikka veel kasumlik, aga selge on, et müügihind peab tõusma, sest alla omahinna ei saa kuigi kaua toota. Olukorda ühtlustab asjaolu, et Eestist, Lõuna-Soomest ja Rootsist on hakkpuidu mõttes kujunemas üks turg, ja see loksutab hinna paika. Ka meie hakkame eeloleval talvel pärast pikka pausi haket Soome ja Rootsi eksportima,” avaldab Puuronen.

Raidi hinnangul mõjutab turgu muu hulgas asjaolu, et turule sisenejad ostavad kalleid puiduhakkureid toetuste abil. „Kui uus hakkur maksab üle viiesaja tuhande euro, siis on firmasid, mis saavad tänu toetusele hakkuri kätte paarisaja tuhandega. Nii saabki ju odavamat hinda pakkuda.

Makstes ära kõik riigimaksud ning tasudes omanikule tooraine eest korrektselt, on omahind ja müügihind teineteisele väga lähedal, küll üht- ja teistpidi. Teame reaalseid kulusid ega suuda mõista, kuidas on võimalik seda pakkuda järjest madalama hinnaga. See tuleb millegi arvelt.

Meil mängumaa puudub, sest kasutame alltöövõtjaid ja nii nemad kui ka maaomanikud hoiavad rangelt silma peal, et kõik õiglaselt tasustatud saaksid. Jaamad eelistaksid küll kindlat ja usaldusväärset partnerit, aga kui teised pakkumised on märkimisväärselt odavamad, ei ole neil põhjust keelduda. Nüüd on hakatud täpsemalt kontrollima ja jälgima varude olemasolu.”

Laos ootel rekordkogus

Kuigi Tootsi Turbal on hakkpuidu varu varemgi soliidne olnud, on see eelmise aasta kogemusele tuginedes tänavu rekordsuureks kasvatatud. „Meil on ka päris uusi laoplatse, nelja kuu jagu haket on varus,” kinnitab Puuronen.

Rekordmahus toodeti tänavu ka tükkturvast. Hakme müügihind on tõusmas ja klient, kelle katlamajas saab kasutada ka turvast, võiks selle peale mõelda, saab palju odavamalt läbi.

„Usun, et kütteturba tarbimine kasvab,” on Puuronenil põhjust olla optimistlik. „Juba eelmisel talvel juhtus, et mõne koostootmisjaama hakmetarnija ei saanud kohustusi täidetud ja selle asemel osteti turvast, sest sooja oli vaja toota. Meie enda katlamajades kasutame turvast täies mahus, sest see on kõige odavam ja suurema kütteväärtusega.

Hakkpuitu toodame ainult müügiks. Igal juhul on meil nüüd nii hakme kui ka tükkturba varu eeskujulik ja lepingupartnerid ei pea pelgama, et ilma kütuseta jäävad. Ladude pidamine tekitab muidugi lisakulu, aga peame seda vajalikuks.”

Konkurents on tihe ka hakmeks vajaliku toorme hankimisel. „Iga aastaga on see karmistunud. Paar aastat tagasi oli rebimine, sest ostuhind oli nii odav, et omanikul ei tasunud müügiga jännata. Müüdi siis, kui oli vaja igal juhul võsast lahti saada. Täna on hakme kuupmeetri ostuhind 6,5–7 euro kandis, lisandub käibemaks. Kui arvestada, et võsa ülestöötaja võtab sellest neli ja pool kuni viis eurot kantmeetri eest, jääb omanikule ikkagi kaks eurot kätte. Näiteks lageraiel ei jäeta oksi langile vedelema, vaid tehakse enamasti rahaks, sest seal on reeglina ülestöötamiskulu väiksem. Kõrgel on kõik puiduhinnad ja nii tekib hakkmaterjali rohkem. Praegu ongi rekordnõudlus ja -konkurents korraga,” kommenteerib Raid.

Kütteturvas ei kao

Puidu hakkimistehnikaga on Tootsi Turvas heal järjel. Ettevõttel on kolm hakkurit, kännupurustaja ehk haamerveski. Hakkureid vahetatakse uute vastu välja viie aasta tagant, nende mõistlikuks tööajaks arvestatakse 7000 tundi.

„Uuel aastal saame taas uue ja täiustatud hakkuri, vaja oleks veel hakkurit, mis pääseb autoga läbitavatest teedest kaugemale, aga siin tuleb hoolikalt rehkendada, paistab, et tänaste müügihindadega ei tasuks see end veel ära,” tõdeb Raid.

Kännupurustaja hangiti poolteist aastat tagasi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Liidu meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” rahalisel toel. Kui varem jäid kännud turbatootmise kõrvalproduktina raba kõrvale hunnikusse, siis nüüd saab neist väärtuslik hake.

Hakitakse klientidegi kände. Aastaga tuli haamerveski lõugade vahelt 100 000 ja enamgi kuupmeetrit haket. „Alguses oli sel tööd rohkem, sest purustada tuli aastaid seisnud suuri kännuhunnikuid, aga nüüd oleme nendest jagu saanud ja veskil on tööd selle võrra vähem,” selgitab Puuronen.

Eelneva põhjal saab ta kinnitada, et Tootsi Turba puidudivisjon ehk hakkpuidu tootmine toimib tõhusalt. „Kui meil haket ei oleks, oleksime hädas. See on suures osas välja vahetanud kütteturba müügi. Kasutasime selle võimaluse ära. On hea, et tegeleme nii turba kui ka puiduga.

Põhiosa kasumist teenime nagunii aiandusturba müügist, aga kütteturbal on samuti oma roll täita. Eelmisel talvel oleksid kunded ilma selleta lihtsalt hätta jäänud, sellega sai hakkpuitu asendada. Nüüd on ka katlamajades lubatud kuni pooles ulatuses kasutada kütteturvast, ilma et toetused kaoks. Tegelikult aitab kütteturba olemasolu hakkpuidu hinda stabiilsemal tasemel hoida. Muidu juhtuks, et keerulisel aastal hüppaks hakme hind lakke ja kõik oleksid hädas. Stabiilsus on kõige parem.”

Tagasi üles