Säilitusõuna on vähe, mahlaõuna jagub

Triinu Schneider pakub tokeni ostjale muude soodustuste kõrval võimalust teha ka soodsama hinnaga õunamahla. Foto: Kuido Saarpuu

Mitu sügist on Triinu Schneider vähemalt üheks päevaks ette võtnud teekonna Hiiumaalt Türile, et kohaliku kultuurikeskuse sisehoovis mobiilne „õunamahlatehas” püsti panna. Nii ka tänavu.

Mida muud kui tehas saab Triinu suure õunamahlapressi kohta öelda. Veab ta seda haagisele monteeritud monstrumit ringi väikebussiga.

Press ise on aga täitmatu, vala sinna kottide kaupa õunu sisse ja varsti on kolu taas tühi. Õunad saavad purustatud, purustatud massist mahl pressitud, mööda voolikuid anumatesse juhitud ja kuivaks pressitud õunamass loomasöödana oma kogujasse suunatud.

Oma õunad, oma mahl

Triinu Schneideri masina töövõimsus on 2000 liitrit mahla päevas, milleks kulub olenevalt sordist 4000 kg õunu. Poole tunniga hekseldab masin läbi 200 kg õunu ja pressib neist välja 100 liitri ringis mahla.

„Neid, kes arvavad, et neil on õunauputus ja tulevad kohale saja kilo õuntega, on päris palju. Tegelikult on see nii väikene kogus, et mul ei maksa masinat töölegi panna, rääkimata kodusaarelt väljasõitmisest,” räägib Triinu Schneider.

See on Triinule kuues kord Türil õunamahla tegemas käia. Kui varem olid reisid ajastatud Türi õunafestivaliga samale ajale, siis viimastel aastatel on ta Järvamaa tuuri ette võtnud varem. Sel korral oli ta laupäeval ühe sõpruskonna kutsel Paides ja pühapäeval Türil.

Nädala sees elab ja töötab naine Hiiumaal, kuid nädalavahetused kuluvad töisteks väljasõitudeks Põhja- ja Kesk-Eestis, ikka väikebussi roolimas, mahlapress taga. Lõuna-Eestis on omad tegijad olemas, ka on lõunasse aja- ja sõidukulu Hiiumaa poolt vaadates ülemäära suur.

Türil said huvilised end kirja panna ja sedasi tekkis tööjärjekord. Tööd jätkus hommikust õhtuni. Sinna ajavahemikku mahtus 20 soovijat. Keskmisel mahlahuvilisel oli ubinaid kaasas nii paarisaja kilogrammi jagu. Hinnaks 30 senti väljatuleva liitri kohta. Arvutage ise!

Üks Türi õunamahlasoovija oli Aino Simson. Triinu suure mahlapressi teenust on ta kasutanud kaks-kolm korda. Ikka sadakond kilogrammi õunu ühes. Tänavu mahutas ta oma pisikesse punasesse sõiduautosse 90 kg õunu ja lahkus Türilt 68 liitri mahlaga. „Nüüd kuumutan mahla ära, panen purki ja keldrisse. Joodud saab seda terve talve,” avaldab ta. „Pisut joome õunamahla ka toormahlana, aga ega mahl sedasi väga pikalt ei seisa.”

Sellist mahlateovõimalust peab Simson väga heaks, kiireks ja mugavaks. Ta meenutab, et vanasti kulus mahlateoks terve päev ja mässamist oli ülemäära palju, tunnid kulusid õunte purustamise, pressimise ja vahendite pesemise rütmis.

„Korraldus on Triinul ladus: helistad ette, saad aja ja tuled kohale. Hindan teenust väga, seda enam, et tegija tuleb kohale lausa Hiiumaalt,” märgib ta.

Aino Simson arvab, et õunamahlahuvi east ei küsi. „Arvestades seda, millise suhkrusisaldusega on poemahlad, tasuks omatehtud õunamahla igal juhul rohkem hinnata,” ütleb ta.

Mahlategu kuni miinuskraadideni

Sellisel suurel masinad tööd ja teenistust jagub ning Triinu Schneidergi võib sügiseste pressimispäevade näitel kinnitada, et õunamahl ja õunadest mahla tegemine on taas populaarsust kogumas.

Saadavat õunamahla kasutatakse nii mahlana kui ka õuna- ja veinisiidri valmistamiseks. Suur osa õunamahlahuvilistest on Triinu Schneideri tähelepanekut mööda noored pered, kes väärtustavad oma aia õunu ja neist saadavat mahla.

„Oma õun ja oma mahl, see kõik on tähtis,” lisab ta. „Mujalt korjatud või ostetud õuntega käiakse minu juurde ikka vähe. Kui endal ei ole, siis tulevad need pigem kasvõi naabrinaise käest kui ostma minnakse.”

Õunamahla tegemisel on kõige olulisem komponent ikka tooraine ehk õun ise. „Õunaaasta oli tänavu nii ja naa. Kevadel õitsesid õunapuud väga rikkalikult, vahepeal tundus, et kuivaga ei saa puudelt suurt midagi, enamik õuntest koitab ära või ei kasva täismõõtu, kuid nüüd on jälle õunapuud täis,” räägib Aino Simson. „Mahlaõunad korjasime kokku ilma suurema valikuta, sealt, kus need kätte saime.”

Triinu Schneider hindab tänavust õuna-aastat tänu soojusele päris heaks. „Säilitusõuna on vähe, kuid mahlaõuna jagub,” selgitab ta. „Ega koitanud õuna talviseks säilitusõunaks ei pane, kuid mahlategemiseks sobib see ikka. Päris pehmet ja üleküpsenud õuna ma kliendilt muidugi ei oota, ootan kõva sügisest mahlaõuna. Vähene mustus pole ka probleem.”

Usin mahlategu kestab oktoobri keskpaigani. Seda mitte seetõttu, et huvilised või õunad selleks ajaks otsa saaksid, vaid sel põhjusel, et suure mahlapressi juures on palju veega süsteeme ehk miinuskraadidega mahla ei pressita.

Olgu öeldud, et tänavune, arvult juba kaheksas Türi õunafestival toimub 6. oktoobril kesklinna pargis.