Peeter Volkov: Kedagi Pärnusse kolima ei sunnita

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Keskkonnainspektsiooni juht Peeter Volkov endise Põllumajandusprojekti pika ja uue kuue saanud hoone trepil.

FOTO: Urmas Luik

Keskkonnainspektsiooni juht Peeter Volkov kinnitab, et seoses asutuse Pärnusse kolimisega kedagi Tallinnast suvepealinna ümber kolima ei sunnita ja kõik kulgeb rahulikult.

Kohtume Keskkonnainspektsiooni juhi Peeter Volkoviga tema uues Pärnu kabinetis Rohelisel tänaval endise Põllumajandusprojekti pikas uue kuue saanud hoones. Tunneme huvi nii inspektsiooni suvepealinna ülekolimise kui ka selle Keskkonnaametiga liitmise hiljutise otsuse vastu.

Tallinnast ära kolimine on nüüd juba ammu kokku lepitud. Kui palju neid töökohti siis Tallinnast Pärnusse üle tuleb ehk kui palju inimesi asju pakkima peab?

Varasem valitsuse plaan nägi ette tuhande riigitöökoha väljaviimist Tallinnast aastatel 2017–2019, sealhulgas pidi Keskkonnainspektsioon pealinnast välja viima 19 töökohta. Tegelikult ma ei pööraks arvudele nii palju tähelepanu, sest tegu on riigiametite pealinnast väljakolimise suurema protsessiga, mis pidevalt täieneb.

Kui näiteks muutub asutuse juhtimisstruktuur ja leitakse võimalusi kokku hoida, muutub ka peakontori töötajate arv. Juhi jaoks on tähtis, kui palju inimesi töötab, kes need on ja kuidas ta nendega määratud ülesandeid täita suudab. Kõik teiseneb – võetakse kasutusele uus tarkvaralahendus või mõtleb valitsus midagi välja – ja inimeste arv kohe muutub. Aga see ei toimu hetkega, vaid pikema aja jooksul.

Möödunud sügisel otsustati, et Keskkonnainspektsioon võiks oma peakontori Pärnusse viia. Enamik meist oli nõus, mõni kindlasti ka vastu. Aga midagi ei muutu üleöö. Ei ole nii, et laseme kõik töötajad Tallinnas lahti ja võtame uued või sunnime olemasolevaid teise linna kolima. Inimestel on ju kodud ja perekonnad. Osa inimesi leiab aja jooksul endale uue töö ja mõned vahetavad ka elukohta. Alati on võimalik kohapeal uusi töötajaid värvata. Oleme leidnud, et peakontori saab Tallinnast Pärnusse üle tuua kahe kuni kolme aasta jooksul. Tingimuseks on, et mõned võtmeisikud jäävad Tallinna alles. Praegu on selliseid 12, kellest sõltub olulisel määral organisatsiooni võimekus ja kes saavad oma tööd Tallinnas paremini teha. Need on mõned nõunikud ja osakonnajuhatajad.

Meie kolimine pidi toimuma sel kevadel märtsikuus. Hakkasimegi kolima ja tänase päeva seisuga on meil siin ehk Pärnus 11 inimest. Kolinud on ametikohad, töötajad oleme leidnud kohapealt. Muide, oleme avastanud, et Pärnust on praegu võimalik väga häid spetsialiste leida.

Keskkonnaministeeriumi kantsleri vahetuse järel tekkis ju uus idee ühendada Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Mil määral see varem tehtud plaanid segi lõi?

Praegu arutavad seda veel nii valitsus kui ka riigikogu keskkonnakomisjon, moodustatud on töögrupid. On lootus, et otsus, kas ja kuidas seda teha, tuleb lähikuudel, igal juhul veel selle aasta sees. Minu arust on tõenäoline, et säärane otsus tuleb. Seejärel tekib muidugi uus olukord.

Kõike arvesse võttes ei ole meil mõtet praegu kolimisega edasi minna ja rohkem pole plaanis siia inimesi juurde tuua. Peame ära ootama, kuni uue ühendasutuse struktuur on paika pandud ja sellele juht leitud. On arvatud, et ka ühendasutuse juhtkond võiks olla Pärnus, kuid seda pole veel otsustatud. Igal juhul on lubatud, et need töökohad, mis juba Pärnus, jäävadki siia.

Ajakirjanduses on juba ilmunud lugusid, kus öeldud, mille ja kelle arvel on lootust kokku hoida. Palju töökohti siis kaob?

Siin on olnud palju valesti mõistmist. Näiteks öeldi ühes leheloos, et hoitakse kokku sekretäride ja raamatupidajate pealt. See on täiesti asjatundmatu väide, sest meil pole juba praegu koosseisus ühtegi raamatupidajat ja mitu teistki funktsiooni on koondatud riigi tugiteenuste keskusse.

Ütleksin, et asutuste ühendamine on võrreldav erafirma investeeringuga. Siis ju ka ei mõelda sellele, kui palju me täna raha kokku hoiame. Investeeritakse ikka tulevikku silmas pidades, et asjad läheksid paremaks. Praegu on kokku lepitud, et toimub mehaaniline liitmine. Järelevalve ja korralduse liinid jäävad eraldi, seda nõuab ka meie töö spetsiifika. Jutt on ainult tugiteenustest, mis on aastatega niigi juba suures osas mujale läinud. Lisaks oleme neid juba varem koomale tõmmanud.

Uued osakonnad komplekteeritakse olemasolevatest töötajatest. Minu arust hoitakse kokku ainult ühe pealiku koht. Asetäitjad jäävad tõenäoliselt alles, sest ilma nendeta ei saa järjepidevust tagada. Eks paljugi sõltubki uuest juhist ja sellest, mida tema näha tahab.

Olete öelnud, et ei kandideeri uue ühendasutuse juhiks. Miks? Teie kogemused kuluksid ju marjaks ära.

Minu leping lõpeb aastavahetusel. Olen selleks ajaks peaaegu 68 aastat vana ja enam ei kandideeri. Vahest puhkan natuke aega. Kui keegi mu nõu tulevikus vajab, olen valmis seda heameelega andma. Võimalik, et proovin kätt ettevõtluses. Variante on mitu.

Kas lõi natuke jalad alt, kui kuulsite, et teile alluv asutus Pärnusse kolitakse, või oli see teile pärnakana lausa oodatud?

Ei löönud midagi, sest teadsin, et oleme pidevas muutumises. Ühel ajal oli kuulda, et Keskkonnainspektsiooni peakontor tuleb hoopis Võru linna ja Keskkonnaamet Viljandisse, seejärel leiti, et need peavad ikka ühte kohta minema. Nüüd siis otsustati need kaks ametkonda liita. Minu suurim mure on, kuidas säilitada seejuures järelevalve sõltumatus. Eks kõik tuleb läbi arutada. Võib ju uurimisosakonna baasil hoopis keskkonnapolitsei moodustada. See aeg on tegelikult juba olnud, kus politsei muu tegevuse kõrval ka keskkonda jälgis, aga tänapäeval poleks see enam otstarbekas. Olgu mainitud, et kogu praegune jutt käib peakontorist ja selle kolimisest Pärnusse – maakondadesse jäävad Keskkonnainspektsiooni kontorid kõik alles.

Tagasi üles