Metsa pannakse sirguma 30 miljonit puud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Forestplanteri juht Mait Laidvee tõdeb, et aastal 2011 tundus 700 000 taime kasvatamine kõva sõna. „Nüüd teame, et ka 7 miljonit pole meie lagi.”

FOTO: Kristina Traks

Metsa mahavõtmist on näha ja see ärritab paljusid, uuendamine aga torkab palju vähem silma. Ometi on metsaistutamine viimase kümne aastaga hoogu kogunud. Sel aastal hakkab era- ja riigimetsades kasvama enam kui 30 miljonit uut puud.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütleb, et erametsades uuendatakse metsa aktiivselt. „Kümme aastat tagasi jäeti erametsades valdavalt langid looduslikule uuendamisele, kuid nüüd  uuendatakse kolmandik istutamise teel. Samas kasvuruumi veel on. Peamine takistus on taimenappus, aga ka see, et investeering ei ole tagatud. Ulukikahju kartus hoiab nii mõnegi metsaomaniku uuendamisest eemale, eriti erametsaomaniku. Kultuuri hukkumise oht on suur, ulukikahju ära hoida on aga kulukas.”

Koos sügisese istutamisega pannakse tänavu erametsadesse kasvama 10 miljonit noort puud. Võiks rohkemgi, jätkuks vaid taimi. „Viimastel aastatel oleme kogu aeg saanud teatada kasvust, kuid sel aastal mitte – taimenappus annab tunda,” nendib Aun. „Õnneks on kodumaised taimekasvatajad täiendavalt investeerinud, kuid impordist siiski pääsu pole. Metsaühistud on teinud tublit tööd taimede hankimisel, sest pole mõeldav, et väikemetsaomanik oma tagasihoidlikku taimekogust ise näiteks Leedust tooma läheks. Siin on vaja koostööd teha.”

Aun sõnab, et taimede soetamise peale tuleb mõelda vähemalt pool aastat ette. „Juba aasta lõpu poole küsivad metsaühistud oma liikmetelt taimeostusoovi kohta. Kevadel taimede saamiseks ühistu poole pöörduda on lootusetult hilja – taimi pole enam saada.”

Metsataimekasvataja tahab laieneda

Võrumaal tegutsev Eesti suurim puukool Forestplanter OÜ kasvatab metsataimi, 20 aasta jooksul on istikute arv kümnekordistunud. Tänavu külvas Forestplanter 7 miljonit kuuse- ja männitaime, lähiaastatel jõuab aastane külv 10 miljoni piirile.

Forestplanteri juht Mait Laidvee tõdeb, et aastal 2011 tundus 700 000 taime kasvatamine kõva sõna. „Nüüd teame, et ka 7 miljonit pole meie lagi. Kasvu on võimaldanud Eesti erametsaomanikud, kelle tarkus, aktiivsus ja pealehakkamine tõuseb iga aastaga, sellega koos kasvab vajadus kvaliteetsete istikute järele.”

Istikute vilgas müük viitab, et metsaomanikud majandavad metsi arukalt ja perspektiivitundega. Eesti metsades kasvab Forestplanterist pärit taimi 10 000 hektaril. Suurema osa toodangust müüb ettevõte Eestis, sest siinsamas kasvatatud taim sobib meie keskkonda kõige paremini. Ostetakse nii näpuotsaga (1000–2000 istikut) kui ka hiigelkoguses (0,5–1 miljonit istikut).

Metsataim ei sirgu iseenesest, nagu võib paista metsas ringi vaadates. Forestplanteris on taimede kasvatamiseks rajatud taristu: kasvuhooned, kastmissüsteemid, külmhoone. Seemned lähevad mulda külvimasinaga ja taimi kasvatakse pottides.

Et ilma kastmissüsteemita metsataimi kasvatada ei saa, näitas hästi põuane suvi. „Meie taimed kasvasid tänavu väga kenasti, sest said piisavalt vett,” märgib Laidvee.

Enamik riigimetsi uuendatakse istutamisega

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab tänavu 21 miljonit taime. Mände istutatakse 10 miljonit, kuuski 9,2 ja kaski 1,5 miljonit. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät mainib, et taimede arv on sama mis eelmisel aastal, kuid rohkem panustatakse taimede vastupidavusele.

RMK raiub igal aastal ühel protsendil riigimetsamaal küpseks saanud metsa, kõik raiesmikud uuendatakse. Lageraie raiesmik uueneb nelja aasta jooksul.

Looduslikule uuenemisele jäetakse 2000 hektarit ja looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 1600 hektaril. „Istutatud taimede arv ja pindala on kõigest üks näitaja,” sõnab Väät. Sama oluline on noore metsa eest hoolitseda. Riigimetsas käib usin metsauuenduse hooldamine: noorte taimede ümbrus puhastatakse rohust ja konkureerivatest puudest. Kokku hooldatakse metsauuendust 23 500 hektaril, enamik enne lume tulekut. Lisaks tehakse noore metsa kasvu parandamiseks ja liigilise koosseisu kujundamiseks 18 000 hektaril valgustusraiet.

Iga metsakasvataja peavalu on kahjurid ja ulukid. „Tänavu paneme kasvama rekordilised 3,5 miljonit biovaha ja liimiga kaitstud männitaime, et hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid. Kaitseks sõraliste vastu pritsime sügisel 1500 hektaril noori männitaimi looduslike repellentidega. Need abinõud lasevad istutada ühele hektarile 3500 männitaime asemel 3000 ja uuendada laiemat pindala,” selgitab ta.

„Pritsitakse lambarasval ja veel põhineva loodusliku vahendiga, mis peletab loomi taime söömast. Oleme katsetanud mitut vahendit, kuid see on andnud parima tulemuse. Pritsida saab kuiva ja sooja ilmaga, et repellent püsiks taimel ega hanguks pritsimisel. Tõrjevahendi toime kestab kuus kuni kaheksa kuud, kattes kõige ohtlikuma aja hilissügisest kuni varakevadeni.”

Metsa istutakse ka sügisel

Viimased seitse aastat istutab RMK metsa ka sügisel. Sel sügisel pannakse kasvama miljon noort kuuske. Sügisistutus on Väädi sõnul läinud ladusalt, sest kui osa töid teha sügisel, aitab see hajutada kevadist suurt töökoormust. „Kuuskede istutamiseks on sügis soodne, jätkub niiskust ja pole kuuma päikest, samuti on taimi transportida ja hoida lihtsam.”

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti ise. Praegune tootmismaht katab täielikult riigimetsa vajaduse, eratarbijatele taimi ei müüda. Igal aastal kasvatatakse 21–22 miljonit taime, see on maksimaalne maht. Taimlaid pole RMKl plaanis laiendada, seetõttu ei ole kavas ka taimi väljapoole müüa.

Riigimetsa istutatud taimede hulk püsib sama

Aastaga kasvama pandud taimede arv (mln tükki)

2015    19,3

2016    20,2

2017    21,2

2018    21

Tänavu uuendatakse riigimetsas metsa 11 600 hektaril. 7700 hektarit uuendatakse istutades, 320 hektarit külvates. Looduslikule uuenemisele jääb 2000 hektarit. Looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 1600 hektaril.

Allikas: RMK

Tagasi üles