Kuidas luua piimasektoris suuremat lisandväärtust

Nopri talus lehm. Foto: Arvo Meeks

Tänavune piimafoorum toimub 3. oktoobril Rakvere Aqva Spa konverentsikeskuses. Keskendutakse kolmele põhiteemale – kuidas luua piimasektoris suuremat lisandväärtust, antibiootikumiresistentsus ja karja tervis.

Põllumajandus-Kaubanduskoja (PKK) juhatuse liige Tiina Saron räägib, et PKK korraldatavale foorumile on oodatud kõik piimandussektori esindajad: põllumehed, teadlased, loomakasvatajad, piimatööstuste esindajad, jaekauplejad ning teisedki piimandusega seotud ettevõtjad ja huvilised. „See on piimandussektori keskne sündmus, kus saadakse kokku ja arutatakse aktuaalsete teemade üle. Nii see on juba paarkümmend aastat olnud,” lisab ta.

Iga-aastane foorum pole pelgalt jutustamise koht, vaid sellest tõuseb ka praktilist kasu. „On mitu asja, mis on alguse saanud just foorumis arutatust,” kinnitab Saron. „Näiteks eelmisel aastal rääkisime piimafoorumil bioohutusest piimakarjade juures, millest haigused tekivad ja kuidas neid vältida. Sel aastal on mitu piimatootjat juba teada andnud, milliseid muudatusi nad on mullu kuuldu põhjal oma farmis teinud.”

Selle aasta põhiteema on piima väärindamine. „Üritame vaadata sellise pilguga – mida teha, et raha jääks rohkem sektorisse,” nimetab Saron.

Christophe Lafougère, kes esindab GIRAt (piimandustegevuse ülemaailmne nõustamisorganisatsioon) ja on varasematel foorumitel, mil keegi ei julgenud veel mõeldagi Eesti piimatoodetega Hiina turule minekust, julgustanud eestlasi seda sammu ette võtma. Ta annab seekord ülevaate globaalsest arengust piimaturul.

Rahvusvahelisest Hiina-kaubandusest kõneleb Ave Schank-Lukas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu direktoraadist.

Väga tähtsa teemana, millega tuleb juba nüüd, aga kindlasti ka tulevikus tegeleda, nimetab Saron antibiootikumiresistentsust. „Sellega töötavad suured maailmaorganisatsioonid. Meie inimeste teadmised pole veel piisavad ja üritame pilti selgemaks teha,” seletab ta. „Teada on, et Euroopa Komisjon hakkab lähiaastail seda valdkonna õiguslikult reguleerima.”

Antibiootikumidest inimese tervishoius räägib Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson ja loomakasvatuses Birgit Aasmäe Eesti Maaülikoolist.

„Antibiootikume kasutatakse nii inimese kui ka  looma tervishoius ja jäädaksegi kasutama. Küsimus on selles, milliseid ja milliste tõbede korral. Terves maailma kasutatakse antibiootikume ülemäära ja mikroobid on muutunud antibiootikumide vastu resistentseks,” tõdeb Saron. „Praegu muretseme selle pärast, et ookean kubiseb plastist, aga tegelikult on ookean täis ka antibiootikumijääke, mis ohustavad meid isegi rohkem kui see kilekott.”

Veel räägitakse foorumil sellest, kuidas karja tervis mõjutab piima tootmist ja kuidas kuivaine osa piimas tõsta.

Loomulikult ei saa foorumil mööda põuast. PKK piimatoimkonna esinaine Pillerin Puskar räägibki söötmise strateegiast põua-aastal.