Neljapäeval, 21. septembril toimus Mulgi vallas Pollis uue perioodi sordiaretusprogrammi 2020‒2030 koostamise avaseminar, kus arutati sordiaretuse seisu, seniseid tulemusi ning uusi suundi. Samuti arutati tulevikuvajadusi, millega arvestada uue programmi väljatöötamisel.
«Sordiaretus peab olema eesmärgipärane ja vajaduspõhine. See peab olema kiirem kui praegu, et suurendada meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet,» ütles Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. «Kindlasti peab sordiaretusel olema ka majanduslik mõõde. Tulevikus võiks sordiaretus olla nõudluse kujundaja, muutes meie toidulaua mitmekesisemaks, ning aidata kaasa biomajanduse erinevate suundade arengule.»
«Uue sordiaretusprogrammi väljatöötamise alguses tõdeme, et ootused sordiaretajale ja sordiaretusele on järjest enam põimunud kogu maailma põllumajanduse arengusuundadega,» ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. «Peame ette nägema vajadusi põllumajanduses – ühelt poolt on ootus saagikuse kasvule, parematele maitseomadustele ja toiteväärtusele, teisalt peame tagama toidutootmise keskkonnakoormuse vähendamise. Tulevikku vaatavalt on üheks keskseks küsimuseks ka uued aretustehnikad, mis võimaldavad kiiremat ja täpsemalt suunatud sordiaretust.»
Seminaril keskenduti aastate 2009–2019 sordiaretusprogrammi tulemustele ja sordiaretuse tulevikuvaatele. Oma nägemuse sordiaretusest esitasid nii teadlased kui ka tootjad ning tarbijad. Kõne all olid uued trendid teaduses ja sordiaretuses, samuti tootjate ootused ja vajadused.
Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti rääkis «Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030» eesmärkidest ja koostamisest. Kõikidel soovijatel oli võimalik tutvuda Polli kompetentsikeskuse laborite, tootearenduskeskuse ning aedadega.
Seminari korraldas Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.