Suvelilleamplid hakkavad oma ilu kaotama ja aeg on need sügiseste õitsejate vastu vahetada. Juba tuttavate eerikate ja kanarbike ning krüsanteemide kõrval on valikus teisigi sügisesse sobivaid pilgupüüdjaid. Tasub vaid teada, kuidas nende ilu võimalikult pikale ajale venitada.
Lille- ja toidupoed on juba mõnda aega täis kanarbikke ja eerikad. Tihtipeale on ostja aga nõutu: mis neil vahet on?
Aianduskeskuse Hortes vahetuse vanem Siiri Lehtmets seletab, et kõige silmatorkavam vahe on selles, et eerika õied on suuremad. „Kui kanarbik on rohelisem – sel on lehtede sees väikesed õed, siis eerika näeb juba eemalt välja erkpunane, lehed palju välja ei paistagi,” räägib ta.
Vastuseks küsimusele, mida inimesed eelistavad, kostab Lehtmets: „Mida punasem, seda parem. Kes tahab tugevamat värvilaiku, see valib ikka eerika.”
Ehkki välimuselt üsna sarnased, on päritolu täiesti erinev. Kui kanarbik on ka meie metsade taim ja siin külmakindel, siis eerika on pärit Lõuna-Aafikast ja meie kliimas ei talvitu. Nagu teistegi lilledel, siis mida erksavärvilisemad ja erilisemad sordid, seda hellikumad need kipuvad olema.
Tavaliselt istutatakse eerikad ja kanarbikud aiavaasi ning seal ei ela ka kanarbik talve üle. Kes tahab, et kanarbik aeda püsikuks jääks, peaks taime sügisel enne külmi turbapeenrasse istutama.
Turbasse või mitte?
Levinud on soovitus, et pärast poest kojutoomist tuleb eerika ja kanarbik istutada hapusse turbasse. Tegelikult pole seda tingimata vaja teha, sest tegu on siiski lühiajalise hooajataimega, mis edasi ei kasva.
Lehtmets seletab, et kanarbikud ja eerikad vajavad sügisel pinnast, et niiskust hoida. Kui taimekastis on suvelilled närtsinud, võib vabalt samasse mulda kanarbikud ja eerikad istutada. „Nagunii saab vegetatsiooniaeg kohe otsa ja pole väga oluline, et turvas oleks,” ütleb ta.
Kanarbikud ja eerikad võivad pikalt ilusad püsida, aga vahel lähevad üsna kiirelt inetuks. Siin tuleb põhjust otsida ilmast. „Need püsivad pikalt ilusad siis, kui on ilus sügis ja kui külmaks läheb, siis see külm ka püsib. Kui aga külmetab ja sulatab ning sajab vihma, lähevad koledaks,” selgitab Lehtmets.
Eerikate ilusat välimust annab pikendada, kui taimed juukselakiga üle lasta. Taim küll sureb külmade saabudes, kuid tänu lakile ei pudise õied küljest maha ja sobivate tingimuste korral püsib see isegi kuni kevadeni ilus.
Kanarbikkudega on sordiaretajad ja kaupmehed üsna palju vaeva näinud ja neid on igasuguse väljanägemisega. Osa on suisa neoontoonides – need on värvitud, aga müügil on ka eri lehevärviga kanarbikke, mis on selliseks aretatudki ja lisavad sügiseses aias värvi just kirjude lehtedega.
Aiavaasi ja -kasti sobib eerikate ja kanarbike vahele sättida paljusid teisigi taimi, näiteks padipõõsast, mis samuti säilitab oma põneva hõbehalli välimuse väga pikalt, ehkki on ise ammu surnud.
Krüsanteemid amplis
Veel üks kindel sügislemmik on krüsanteem, nendegi valik muutub iga aastaga üha kirjumaks: on palju värve, suuremaid ja väiksemaid taimi ja õite suuruski erineb. Isegi amplisse istutatuna müüakse neid juba.
Krüsanteemid on amplis küll ilusad pallikesed, kuid näiteks petuuniate moodi suureks rippuvaks keraks need siiski ei kasva. Krüsanteemiampli tasub sättida võimalikult madalale, et seda pigem pealtpoolt vaadata, nii mõjub see ilusamana.
Lehtmets toob välja veel ühe erinevuse, mida aiapoes jälgida: osa krüsanteeme on meile sisse toodud, osa Eestis õues kasvatatud. Nimelt on praktika näidanud, et Eesti omad on ilmastikukindlamad ja neil lähevad kõik õied suurema tõenäosusega lahti. Sissetoodud võivad saada meie sügises temperatuurišoki.
„Kõige pikemalt püsivad ilusad need, mis on Eestis õues kasvatatud ja müüakse ka õues,” kinnitab Lehtmets. Need krüsanteemid võivad suure tõenäosusega isegi õues talvituda. Tõsi, seda ei saa kindlalt lubada, et need järgmisel aastal sama uhkelt õitsema jõuavad minna.
Tihtipeale arutletaksegi, kas krüsanteem on meie kliimas püsik või mitte. „Reeglina ikka ei ole,” tõdeb Lehtmets. „See peab olema ikka väga õige sort ja kodumaal kasvatatud. Enamik krüsanteeme, mis meil müüakse, on ilusad nunnud väikesed pallid, aga kui sel õnnestub peenral talvel ellu jääda, siis järgmisel aastal kasvab meetrikõrguseks ja hakkab õisi moodustama alles siis, kui öökülmad saabuvad.”
Esimene paarikraadine öökülm reeglina krüsanteemile liiga ei tee, aga kui külm püsib kauem ja on juba miinus viie juures, siis taim võib küll ellu jääda, aga külm võtab ära lahtised õied. Kui taas ilm soojemaks läheb, avanevad veel kinni olnud pungad ja krüsanteem õitseb edasi.
Kapsad rõdule
Veel üks tänuväärne sügislill rõdu- ja terrassikastis on puismailane. Selle õied võivad olla valged, roosad, lillad või sinised. Need taluvad üsna hästi lühiajalisi miinuskraade, kuid meie kliimas õues siiski kevadeni vastu ei pea. Kes tahab, võib selle talvituma viia tuppa jahedasse ja valgesse kohta.
Veel võib kastidesse kanarbikele ja eerikatele seltsiks sättida pisikesi okaspuuvorme, erineva lehevärviga helmikpöörised ja kõrrelisi.
Loomulikult ei tasu unustada lõbusa välimusega ilukapsaid. Külmakindlad ilukapsad sobivad samuti teiste taimedega koos aiavaasi. Ilukapsad püsivad kenad seni, kuni sulailmad tulevad. „Kui ilukapsas on läbi külmunud, on see endiselt ilus, aga kui mitu korda juba üles sulab, läheb inetuks,” selgitab Lehtmets.