Maamajade parim müügiaeg on kevadest sügiseni, sest ostuotsuse tegemisel mängib suurt rolli emotsioon. Kui õunapuud õitsevad, muru roheline või vahtrad kollased, on otsus kergem sündima.
Maamaju ostetakse, kuni loodus ilus
20. september 2018, 06:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahe Kinnisvara kutseline vara hindaja Karin Lapp tõdeb, et sügisel küll ostetakse maamaju, aga kohe on käes viimane hea aeg müüa. „Kui tuleb talv, on keerulisem, sest maamaja müügil on väga tähtsal kohal emotsioon, mis kohapeal tekib. Kui ümbrus on porine, on raske leida äratundmisrõõmu, et see ongi õige koht,” seletab ta.
Viimasel ajal nähtub tehingute infost, et inimesed ostavad pigem võimalikult odava maja, et siis remont ise oma käe järgi teha. „Enam ei ole tingimata nii, et ostetakse keskmises seisus maja, et kannataks kohe sisse kolida,” ütleb Lapp.
Maamajade müügi teeb keerukaks asjaolu, et halvas seisukorras ja tehnovõrkudeta elamutele krediidiasutused eriti lihtsalt laenu väljastada ei soovi, mistõttu peab inimesel olema võimalus vara oma rahaga soetada.
Suurt rolli selles, kui kiiresti üks maamaja õnnestub müüa, mängib juurdepääsutee. Kui see on kehvas seisus kruusatee või läheb üle naabri kinnistu, on seis keeruline.
Mis meelitab?
Mis ostjas alati positiivse emotsiooni loob, on näiteks maakivist korralikud või taastamisväärsed kõrvalhooned. Isegi osaliste maakivist seinte olemasolu mõjub hästi, sest sinna saab rajada grillinurga. Ka põlispuud palkmajade läheduses meeldivad alati ostjale, sest tekitavad mõnusa ajaloohõngulise tunde. Veel mõjub hästi läbimõeldud ja võimalikult hooldusvaba haljastus.
Kindel pluss on veekogu lähedus. Väikeste lastega pered küll pigem väldivad oma kinnistul asuvat veekogu, sest laste turvalisust on maja lähedal asuva tiigi või järvega raskem tagada. Nende puhul võiks veekogu kodust pisut eemal olla.
Paremini lähevad suured kinnistud, sest enamasti soovitakse maal oma põllulappi harida. Kasuks tuleb väikese metsatuka omamine, kust saab kütte- või saunapuid teha.
Lisaks peaks müüja arvestama, et kinnistu oleks hooldatud, muru või kõrgem hein niidetud ja elamus võimalikult vähe asju. Niimoodi jätab maja kõige parema mulje.
Parim aeg suvekodu ostuks
Levinud arvamuse kohaselt on suvekodu müüa parem kevadel, siis saab kallimat hinda küsida, ja sügisel lähevad need odavamaks. Lapp märgib aga, et praktika seda ei tõesta. „Arvatakse küll, et hind sõltub aastaajast, aga tegelikult on hinnad kogu aeg samad ja sõltuvad ikka maja seisukorrast,” kinnitab ta.
Kevadel küll tuntakse suvekodude ostu vastu rohkem huvi, aga kes sügisel müüa tahab, sel on reeglina aega kevadeni oodata. Keskmiselt kulub suvila müügiks pool aastat. „Meie soovitame ka suvila müügiga oodata pigem kevadeni, kui muru niidetud ja õunapuud õitsevad – just et emotsioonile rõhuda,” ütleb Lapp.