Taimetark: Metsamarjad ootavad noppijat

Kui kibuvitsamari on kõva ega ole ussitanud, sobib see kuivatamiseks, et talvel teed teha.

FOTO: Elmo Riig

September ja oktoober pakuvad veel päikeselisi ilmu. On õige aeg korjata metsa äärest ja raiesmikelt marju, muidugi ka seeni.

Kibuvitsamari. Kurdlehisest kibuvitsast oleme juba augustikuus nelgi ja ingveriga (vt www.ravimtaimeaed.ee/retseptid) siirupit ja moosi keetnud. Nende aeg hakkab lõppema, kuigi mere äärest mõne marja veel leiab. Kui mari on kõva ega ole ussitanud, sobib see kuivatamiseks, et talvel teed teha. Punakaid marju saab koguda siirupi keetmiseks. Ise olen neid alati ka sügavkülma pannud, et hiljem mahlapressiga toormehu valmistada. Sellest omakorda saab siirupit ja moosi teha, aga on hea ka haigena sisse võtta, et saada C-vitamiini, mis tugevdab organismi vastupanuvõimet viirustele.

Harilik kibuvits on väiksema marjaga ja kasvab metsa veerel, tihti ka mereäärsel heinamaal, kadakate ja männimetsa kõrval. Marjakogumisaeg ongi nüüd, mil need on tumeoranžid või erkpunased ja kõvad. Marju korjatakse kinnastega, et käsi mitte torkida ja okastega kriimustada. Kuivad marjad tuleb kohe kuivatada. Õige temperatuur on uuringute järgi 80 kraadi kuue tunni jooksul, siis säilib C-vitamiin kõige paremini. Igas kuivatis ja ahjus pole see muidugi võimalik, aga kuivatada tuleks nii kiiresti, kui saab. Kuivatatud mari peab olema säravpunane ja ilma plekkideta.

Kibuvitsamarjades on peale C-vitamiini rohkelt teisigi vitamiine ja mineraale: karotiin, rutiin, raud, magneesium, räni, kaltsium, väävel, tsink, jood. Jahvatatuna sobivad need smuutisse ja küpsetistesse. Külmetuse korral – ka siis, kui tunned, et hakkad haigeks jääma – tasub teha kibuvitsateed koos ingveri ja nelgiga ning haigus jääb tulemata.

Kibuvitsamarjad soodustavad sapieritust. Kõhukinnisuse korral tasub enne sööki juua kibuvitsateed. Sellega ei tohi liialda, kui on trombioht.

Kadakamari. Õige oleks küll öelda kadakakäbi, mis värvub septembrikuuks siniseks ja just siis on õige aeg korjata. Korjamisel peaks olema paks nahkkinnas käes, millega saab marju oksa küljest kaussi või ämbrisse rabistada. Kodus tuleb marjad puhastada sõelaga või tuulutades ja seejärel aeglaselt umbes 30 kraadi juures aeglaselt kuivatada. Kadakamarja tõmmisel on vedelikku väljutav, viiruste- ja mikroobivastane, seedimist soodustav toime. Välispidiselt tarvitatuna vähendab tselluliiti ja leevendab reumavalu. Kasutatakse vannivees (ka kadakaokste tõmmist), kreemides, salvides, seepides.

Kadakamari on tegija köögiski, nendega maitsestatakse liha (eriti lamba- ja ulukiliha) ja kala. Soomes valmistatakse kadakamarjadega hapukapsaid, kalja jm jooke. Kadakamarjadega ei tohi liialdada, kui on neerukoepõletik või muu neeruhaigus.

Jõhvikad sobivad neeru- ja põiepõletike leevendamiseks, aga ka külmetus- ja viirushaiguste vastu. Jõhvikaid saab säilitada sügavkülmas või lihtsalt vees. Keedetud külm vesi valatakse puhastatud jõhvikatele, purk suletakse ja pannakse keldrisse. Nii säilitasid neid marju meie vanaemad, minugi lapsepõlves oli talvel jõhvikate peal olnud vesi üks vitamiiniallikas. Vesi sobib joogiks ja marju saab kasutada toormoosiks, pudru peale, salatitesse, lisandiks hapukapsale ja kookidele.

Pohlad on samuti kasulikud neeru- ja põiepõletiku korral, reuma ja külmetushaiguste raviks. Pohladki säilivad hästi lihtsalt vees, aga on väga head ka suhkrusiirupis, toormoosina ja smuutina. Kes suhkrut ei taha või ei tohi kasutada, võib kohe tarvitatava smuuti ja toormoosi sisse lisada ksülitooli, agaavisiirupit, steeviat jm looduslikke magusaineid, mida pakuvad ökopoed. Need ei tõsta veresuhkrut ega anna kaloreid.

Kukemari on igihaljas madal roomav taim, mis kasvab liivases männimetsas. Marjad on mustad ja vesised. Ekslikult on kukemarja peetud mürgiseks. Põhja-Euroopas on kasutatud marju janu kustutamiseks, ürti närve rahustava, vererõhku alandava ja krambivastase vahendina. Marjadest on tehtud mahla ja siirupit, aga koos hapukate marjadega, sest kukemarjamahl on üksi mage.

Kukerpuumarju võib leida kadakate vahelt ja kiviselt pinnalt. Paljudel kasvavad kukerpuud aias ilupõõsana. Marjad valmivad septembris ja oktoobriski võib neid veel leida. Hapu maitsega, nende mahlaga tehtud barbarissikommid on meilgi müügil olnud. Marjad sisaldavad karotiine ja C-vitamiini, sobivad andma haput maitset siirupisse, marinaadi, kompotti, moosi. Kukerpuu marjadest valmistatud mahlal või moosil on kõhukinnisust vähendav toime.

Nautige sügisesi päikesepaistelisi päevi looduses ja varuge talveks vitamiine ja mineraale.

Tagasi üles