Rapsitehas on valmis hoiustama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Selline nägi uus rapsitehas välja sel suvel juuli alguses.

FOTO: Farm In

Poolteist kuud on kestnud viivitus, kuid peagi hakkavad täislastis veoautod vurama rapsi- ja odraseemnega Imavere õlikultuuride töötlemise tehasesse, et hoiustada sealsetes mahutites vilja.

Õlikultuuride töötlemise tehasele nurgakivi panekul rõõmustas tulundusühistu Farm In ja Farm In Productions OÜ juhatuse liige Urmas Pallon, et Eesti piimatootjate ühisprojekt saab teoks. Nüüd, seitse kuud hiljem, on ta laubal mitu murekortsu, sest 1. augustiks pidi valmima tehase esimene etapp.

„Kui oleks ette teadnud, et Eestis, meie e-riigis, on nii keeruline teha ühte investeerimisprojekti, poleks ma seda alustanud. Poleks isegi mõelnud selle peale,” tunnistab ta puhtast südamest.

Kuid nüüd pole enam tagasiteed. „Pooleli jätmisele ei saa mõeldagi, sest seljataga on ju üle 300 põllumajandustootja, lisaks hulga toetajad. Minu läbielamised ei kaalu üles seda, mida inimesed on ammu oodanud,” kinnitab ta.

Pallonil on ehitamiskogemusi teistes riikides ja nii keerulist olukorda pole tal ette tulnud. Parimat lootma harjunud mehena nimetab ta diplomaatiliselt väikesteks tagasilöökideks takistusi, mille pärast on lükkunud edasi esimese etapi valmimine ehk toodangu vastuvõtt kuivatisse ja säilitusmahutitesse.

„Meil on probleem mahasõiduga Viljandi maanteelt tehase juurde. Täna (7. septembril – S. L) just oli istumine Maanteeametis ja loodame nüüd kõige paremat. Viimati saame septembri lõpuks või oktoobri alguseks mahasõidumure lahendatud,” loodab Pallon. Kogu ehitusaja on nad kasutanud objektile sõiduks vana Viljandi maanteed, lootuses, et saavad projektis kokkulepitud mahasõidu. Selleks on ehitatud tee, millest on puudu veel kuni viiemeetrine osa maanteeni, mis ootab Maanteeameti kooskõlastuse taga. Mööda vana Viljandi maanteed on tehasele läheneda ebamugav, kuid Farm In Productions OÜ püüab lepingulised kohustused hoiustajate ees täita.

„Töötame selle nimel, et Maanteeametiga kokku leppida ja alustada 17. septembrist Imaveres vastuvõttu. Tähtaega pole enam kuhugi lükata,” teatab Pallon.

Lisaks teemurele oli vilja vastuvõtt ka Itaaliast saabunud trafode taga. Trafoseadmed said paigalduse käigus sedavõrd viga, et tuli saata garantiiremonti. „Trafode remont toimub aga Itaalia firma tehases Bulgaarias, seegi asjaajamine võtab aega. Midagi teha ka pole, sest alternatiivseid trafosid Eestis pole,” selgitab ta.

Paigaldamisel tehtud vea süüdlase otsimise peale pole Palloni meelest tark aega kulutada, olulisem on keskenduda olukorra lahendamisele.

„Hea, et partnerid ootavad tehase valmimist mõistvalt. Need, kellel on vaja olnud kuivatamist, neile oleme selle organiseerinud. Ükski asi pole jäänud tegemata, meie ühistu liikmetest põllumehed pole rapsitehase valmimise viivituse pärast kannatanud,” kinnitab Pallon.

Kõiki Eesti piimatootjate ühisprojektiga liitujaid, et rajada Imaverre õlikultuuride töötlemise tehas, võtab Pallon kui omanikke, kellele tuleb ehitusega seonduvat selgitada nii detailselt kui vaja. Siiani on tal see õnnestunud.

„Kõigile küsimustele oleme leidnud osapooltele rahuldust pakkuva vastuse või kompromissi,” lausub ta. Kuigi see võtab Palloni tööst suure osa, teab ta, et elu koosnebki suurest osast suhtlemisest. Teisiti ei saa edukalt tegutseda.

Ta usub, et lähinädalatel hakkavad autod Imaverre vurama. Mahutid on juba ammu kokku lepitud. „Meil on kuus mahutit, mahutavad 15 000 tonni, lisaks kuus operatiivmahutit mahutavusega 250 tonni. Kõik punkrid saavad täis nii rapsiseemet kui ka otra,” ütleb ta.

Hoiustamisse saabub seemet üle Eesti, enamik Lõuna-Eestist. Põllumehel on Palloni teada Imaverre märksa odavam transport kui praegu näiteks sadamatesse Paldiskis, Tallinnas või Kundas.

Lisaks kahele värvatud laborandile, kes on läbinud koolituse ja põhjaliku ettevalmistuse, on tööle võetud operaator. 11 töökohast on täidetud kolm, ülejäänud võetakse tööle järk-järgult, enamik järgmisel aastal valmivasse tehasesse.

Suurem osa 7,8miljonilisest tehasest valmib just esimeses järgus, see hõlmab kogu maa-alust osa. Nii võtab teises järgus tehase püstitamine juba vähem aega. Tehase seadmete lepingudki on Pallonil juba laual, kuid kuupäevalise täpsusega ta neile veel ei mõtle.

„Saame esimese etapi normaalselt töösse ja siis hakkame detailsemalt keskenduma teisele,” lausub ta. „Loomulikult ei taha me tehast ehitada talvel. Vundamendi peame saama tehtud veel sooja ajaga, muidu ei jõua järgmiseks hooajaks tehasega valmis.”

Eesmärk on 2019. aasta sügisel töötada täisvõimsusega, see tähendab kolme töötavat rapsitöötlemise liini. „Esimese liini kavatseme käivitada järgmise aasta teises kvartalis. Katsetada sellel kõike, mis vaja, õppida peensusteni tundma, samal ajal paigaldada teist kahte,” räägib ta.

Projekteeritud on tehasesse rohkem rapsitöötlemisliine kui kolm, kuid nende käivitamine sõltub tehase töö tulususest.

Tagasi üles