Kehtnas näeb kündmise arengut hobustest nutiadrani

Künnivõistlusel on korraga põllul nii kündjad kui ka kohtunikud. Foto: Peeter Raidla

Homme ja ülehomme toimuvad Raplamaal Kehtnas Eesti künnimeistrivõistlused ja Tehnika Teeviit, kus katsutakse rammu hobuste ja traktoritega kündmisel, samuti saavad huvilised proovida töötamist kõige uuema tehnikaga.

Mullu Tartus toimunud künnivõistlus on tänavu tagasi Kehtnas, kus on ürituse ühe korraldaja, Margus Ameerikase jutu järgi kohalikel suur huvi kündmisega seotud üritust toetada.

„Kehtnas on ju isegi valla vapil künnivares,” lisab ta. Nii ongi ettevõtmisele õla alla pannud MTÜ Eesti Künniselts, MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi, Kehtna Kutsehariduskeskus ja Kehtna vald.

Kahepäevase ürituse nael on traditsiooniline künnivõistlus, aga põnevuse lisamiseks ja pealtvaatajate meelitamiseks on taas tulemas hobukünnivõistlus. Korraldajad loodavad, et ka vanatehnikat tuleb nii palju kohale, et nendegi kündmisvõistluse korraldada saab.

Brüsselist traktorirooli

Suurt tähelepanu on alati pälvinud VIPide künd, kus vagusid ajama kutsutakse tuntud inimesi. Tänavu on teiste seas lubanud traktori rooli istuda Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand.

„Oleme ikka tuntud nägusid kündma kutsunud, näitamaks, et tänapäeva traktorid on sellised, et autoroolis sõitnud inimene saab ka traktoriga hakkama,” seletab Ameerikas. „Need on midagi muud kui nõukogude ajal, nüüd saab vaikses kabiinis puhta riidega tööd teha.”

Kindlasti pakub pealtvaatajaile suurt põnevust tractor pulling ehk traktorite jõukatsumine raskuste vedamises. „See on üle maailma levinud atraktiivne ala, kus mehed on traktorid nii timminud, et need suudaksid vedada rohkem raskusi, kui tehasest välja tulevad masinad,” selgitab Ameerikas.

Tehnika Teeviidale tulevad oma masinaid esitlema põllumajandus-, maaparandus- ja ehitustehnikaettevõtted. Vabariigi sünnipäevaaastale kohaselt soovivad korraldajad, et kohale jõuaks vähemalt sada eksponaati. Eesmärk on mitte pelgalt näidata seisvaid masinaid, vaid et need demonstreeriksid töötamist.

„Tahame, et kõik firmad, kes oma masinatega kohale tulevad, annaksid võimaluse neid töös proovida,” ütleb Ameerikas. Et soovijad tõepoolest saaksid uute masinatega töötegemist katsetada, annab OÜ Kehtna Mõis kasutada oma põllumaa.

Kahe päeva jooksul leiavad tegevust põllumehed ja kõik teised maaelust huvitujad. Üritus algab Kehtna Mõisa uue loomakasvatuskompleksi avamise ja traktorite paraadiga läbi Kehtna. Ümbruskonna ettevõtted ja kutsehariduskeskus avavad huvilistele uksed, toimub kohalike käsitöömeistrite toodete laat ja vanatehnika näitus.

Võitjad sõidavad MMile

Kehtnas toimuva Eesti künnivõistluse võitjad sõidavad kündmise maailmameistrivõistlustele.

Sarnaseid kündmisvõistlusi korraldatakse üle maailma ja igal aastal toimuvad maailmameistrivõistlused – tänavu Saksamaal, tuleval aastal USAs. Eesti korraldab need 2026. aastal.

Eesti mullused künnimeistrid Jüri Lai ja Indrek Zilensk saabusid läinud nädalal Saksamaalt MMilt, kus osales 55 kündjat 30st riigist. Lai võistles pöördatrade klassis oma Kubota traktoriga, Zilensk tavaatrade klassis Belarusiga, nad saavutasid vastavalt 14. ja 20. koha. „Selline keskmine tulemus,” mainib Lai, kellele see oli 11. kord osaleda kündmise MMil. Esikoht mõlemas kategoorias läks tänavu iirlastele.

Kui Zilensk polnud MMilt koju sõites veel kindel, kas ta Kehtnasse võistlema jõuab, siis Lai lubas taas kohal olla. Ta kahetseb, et Eesti võistlusel näeb igal aastal suuresti samu nägusid võistlemas.

„Kahjuks on noori vähe peale tulemas. Koolinoored teevad võistluse ära, aga kui kool läbi, siis enam ei tule,” räägib ta.

Viiendat korda MMil võistelnud Zilensk tõdeb, et nii Eesti kui ka maailma kündmisvõistlustel osalemine on väga kulukas hobi ja igapäevatöö kõrvalt lihtsalt ei jää aega harjutada. Teisalt näeb, mis maailmas toimub ja kuhu võiks areneda.

Kui eestlastele on künnivõistlustel osalemine pigem hobi, siis mõnes riigis võetakse seda väga tõsiselt ja MMile saabutakse meeskonnaga mitu nädalat varem.

„Suured mehed tulevad kohale paar nädalat varem, ostavad seal maad, kus harjutada kohalikes oludes. Kõik, kes etteotsa jõudsid, tulid juba varakult suure meeskonnaga võistluskohta harjutama. Meil paraku seda aega pole ja vahendeid kah,” avab Lai maailmameistrivõistlusteks valmistumise tagamaid.

Moodsad masinad on küll targad, kuid künnivõistlustel näeb nii uusi kui ka vanu, näiteks Zilensk võistles isegi MMil oma vana Belarusiga, mille „hingeelu” mees peensusteni teab.

„Masin üksi ei künna, masinaga peab sina peal olema ja võistelda on oma masinaga kõige parem,” tõdeb ka Lai.