Kalapüügitoodete hinnad alanevad, vesiviljelustoodang kallineb

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Aastaks 2027 pärineb 58 protsenti maailmas tarbitavast kalast vesiviljelusest.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kümne aasta pärast peaksid inimesed sööma aastas keskmiselt 21 kilo kalatooteid, on kirjas OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös valminud põllumajandussektori, sealhulgas kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoosis aastateks 2018–2027.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik kirjutab Maablogis, et oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma käesolevas viisaastakuplaanis seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu, mis tähendab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.

Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt kaks protsenti aastas. Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra odavnevad, kuid vesiviljelustoodang kallineb.

Ennustatakse, et aastaks 2027 kasvab kalapüügi- ja vesiviljelustoodang 193 miljoni tonnini, mis teeb kasvuks üks protsent aastas. Eelmisel vaatlusperioodil, aastatel 2008–2017 kasvas toodang 2,3% aastas. Toodang kasvab peamiselt vesiviljelustoodete tootmise najal – see suureneb 29 protsenti ehk 23 miljoni tonnini.

Eeldatavasti on perioodil 2018–2027 Hiinas toodetud kala osakaal 39 protsenti (aastatel 2015–2017 oli see 62%). Vesiviljelustoodete kogused kasvavad sarnaselt hindadele samuti kaks protsenti aastas.

Aastal 2020 peaksid kalapüügist ja vesiviljelusest saadavad kogused võrdsustuma, prognoos näitab, et sel aastal toodetakse vesiviljeluses 90 miljonit ja kalapüügis 91 miljonit tonni kala. Inimtoiduks mõeldud kalapüügi puhul kasvu- ega langustendentsi lähema kümne aasta jooksul oodata ei ole, väljapüügid jäävad 73 miljoni tonni piirimaile.

Hiina viisaastakuplaanid mõjutavad püügi- ja vesiviljelustoodangu mahtude vähenemist. Suure tõenäosusega suurendab vesiviljelustoodete tootmist mõni teine Aasia riik ja seda peaasjalikult maailmas valitseva suure mereanninõudluse tõttu. Samuti on ees võimalikud muutused vesiviljeluses kasvatavate liikide koosseisus –tõusta võib lõhilaste, krevettide, garneelide, sägaliste (sh pangaasius) ja tilaapia osakaal, väheneda aga karpkalaliste ning merekalakasvatustest saadavate kalade ja molluskite osakaal.

Aastaks 2027 pärineb 58 protsenti maailmas tarbitavast kalast vesiviljelusest. Raporti järgi on kalatoodete tarbimise tõusev trend osalt põhjustatud sissetulekute ja elanikkonna kasvust, aga ka linnastumisest ning teadvustamisest, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted on tervislikud ja toitainerikkad.

Aastaks 2027 prognoositakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise tõusu 21,1 kilogrammini inimese kohta aastas. Huvitav fakt on see, et suurema osa inimtoiduks mõeldud kalatoodetest tarbib arengumaade elanikkond (80%), kuid sellegipoolest jääb nende keskmine kalatarbimine inimese kohta aastas alla arenenud riikide elanikele (22,8 kg vs 20,6 kg).

Aastaks 2027 eksporditakse üle kolmandiku toodetavast kalapüügi- ja vesiviljelustoodangust. Suurimad eksportijad on jätkuvalt Hiina, Vietnam ja Norra. Suurimad kalatoodete importijad on Euroopa Liit, USA ja Jaapan.

Tagasi üles