Valminud on Soomaa rahvuspargi metsade majandamise hea tava

Soomaa rahvuspargi Kopra matkaraja laudtee on ehitatud ümber vana langenud tammepuu. Foto: Kaili Viilma

Keskkonnaamet soovib hea tavaga anda nõu, kuidas oma metsi võimalikult loodust säästvalt majandada ja mida oma lepingupartneritelt või alltöövõtjatelt metsas tegutsedes nõuda, teatas amet.

2018. aasta kevadtalvel Soomaa rahvuspargis tehtud metsaraied ajendasid kohalike huvigruppide ja riigiasutuste esindajaid ühise laua taha istuma, et leida erinevaid osapooli rahuldav lahendus rahvuspargi piiranguvööndi metsade majandamiseks. Tänaseks on ligi kuus kuud väldanud arutelude ja analüüside põhjal sõnastatud 22 soovitust ehk hea tava Soomaa rahvuspargi metsade säästvaks majandamiseks.

«Soomaal on palju kohalikke, kes eelistaksid mitmetes teistes riikides levinud praktikat, et rahvuspargis metsi ei raiuta, vaid jäetaksegi need looduslikule arengule. Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri täielikku majanduskeeldu praegu seada ei luba, küll aga saab alati paremini arvestada olemasolevate loodusväärtustega ning püüda kaitseala metsades loodushoidlikumalt toimetada,» lausus Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Vabatahtlikud soovitused

Viilma sõnul on tegu kõigile huvilistele vabatahtlikuks järgimiseks mõeldud soovitustega, mille järgimisel oleks rahvuspargi metsade majandamine loodussõbralikum ning peaks tagama kaitsealuste liikide parema toimetuleku. Soovitusi antakse näiteks lindude pesitsusrahu tagamiseks, erinevate liikide elupaikade säilitamiseks, harvendusraietel suurema täiuse hoidmiseks ning jõgede kallastel ja teede äärtes toimetamiseks.

Soomaa metsade majandamise soovitustega ühines ka RMK. «Meil on hea meel, et säästva metsamajandamise praktikad, mida RMK on oma tegevuses siiani järginud, said nüüd ka teiste Soomaa metsaomanike ja kaitseala valitseja poolt heakskiidu,» rääkis RMK peametsaülem Andres Sepp.

Soomaa rahvuspargi metsade majandamise soovitused on kõigile huvilistele kättesaadavad Soomaa rahvuspargi kodulehelt ja neid on võimalik järgida kõigis või ka vaid üksikutes punktides, seada neid tingimuseks oma alltöövõtjatele või metsa raieõiguse võõrandamise lepingutes.

Millest jutt?

39 640 ha suurune Soomaa rahvuspark loodi 1993. aastal Vahe-Eesti suurte soode, lamminiitude ja metsade, maastike ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa jõgede kallastel leidub kogu Euroopas unikaalseid lammimetsi ja niite, valgusküllasid männikuid kõrgematel liivaste luidetel ning ulatuslikke soomaastikke. Siin on elupaiga leidnud kokku üle 40 liigi imetajaid, ca 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid, ligi 70 liiki päevaliblikaid, 35 liiki kiile, ligi 540 liiki soontaimi, 200 samblaliiki, 360 seene- ja 119 samblikuliiki. Tegu on rahvusvahelise tähtsusega linnu-, loodus- ja märgalaga.